Redaktsioon: 7. veebruar 2020, kell 11:21 redigeeri Lulu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 13 307 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. veebruar 2020, kell 13:34 redigeeri eemalda Lulu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 13 307 muudatust Toim., täiend. Uuem muudatus →
1. rida: {{budism}} '''''Taṇhā''~~''' ehk '''iha~~''', '''janu''' ehk '''ahnus''', ka '''tahtmine''' või '''kiindumus''' (paali keeles ''tañhā'' 'janu', ~~ka ''lobha''~~; ~~sanskriti keeles~~sanskritis ''tṛṣṇā'' 'janu'), ka '''iha''' (sanskritis ''rāga''; ~~tiibeti~~paali keeles ''~~sred pa~~lobha'', katiibeti keeles ''dod chags'', ''sred pa''); (hiina keeles 渇仰 ''keyang'', 欲 ''yu'', 愛 ''ai''; jaapani keeles ''katsugō'', ''yoku'', ''ai'') on [[budism]]is ~~üks~~ kesksemaid mõisteid, mis ~~tähistab~~tähistavad kõige laiemas mõttes [[inimene\|inimest]] [[sansaara]]s hoidvaid tegureid.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: janu. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Janu]</ref> == Mõisteid == Iha koos [[dosa\|vihkamise]] ja [[avidya\|rumalusega]] on [[kolm meelemürki]]<ref>sanskriti keeles ''triviṣa'' või ''akuśala-mūla''; paali keeles ''akusala-mūla'', tiibeti keeles ''dug gsum''</ref>, mis takistavad teed vabanemise ja [[virgumine\|virgumiseni]]. ▼ * ''Taṇhā'' on janunemine, tahtmine või ihalemine kõige üldisemas mõttes. [[Seadmuseratta käimapanemine\|Seadmuseratta käimapanemise]] jutluses on just ''taṇhā'' see iha, mis põhjustab [[dukkha\|kannatusi]]. Samuti on ''taṇhā'' [[sõltuvuslik tekkimine\|sõltuvusliku tekkimise]] kaheksas lüli. Seda on kolme liiki: ''kāma-taṇhā'' (janunemine meeleliste naudingute järele), ''bhava-taṇhā'' (olemisejanu), and ''vibhava-taṇhā'' (mitteolemise janu)<ref>Selline liigitus esineb [[paali kaanon]]i järgmistes jaotustes: DN 15, DN 22, MN 44, SN 22.22, SN 22.103, SN 22.104, SN 22.105, SN 38.10, SN 39.10, SN 45.170, SN 56.11, SN 56.13 ja SN 56.14.</ref>. * ''Rāga'' (sanskritis, paali keeles ''lobha'') on iha eelkõige meelelises mõttes (sanskriti ja paali keeles ka ''kāma'') või üks ''taṇhā'' liikidest (''kāma-taṇhā''), aga sellega mõeldakse ka soove üldiselt. See on üks [[Kolm meelemürki\| meelemürk]]idest. * Ka ''chanda'' on iha, tahtmine või meeleline erutus, lähedane mõistetele ''taṇhā'' ja ''kāma-taṇhā''. "Iha" selle sõnaga väljendatult on esimene [[Viis takistust\|viiest takistusest]] (''kāmacchanda''). == Seoseid == ▲Iha või ahnus koos [[dosa\|vihkamise]] ja [[avidya\|rumalusega]] on [[kolm meelemürki]]<ref>sanskriti keeles ''triviṣa'' või ''akuśala-mūla''; paali keeles ''akusala-mūla'', tiibeti keeles ''dug gsum''</ref>, mis takistavad teed vabanemise ja [[virgumine\|virgumiseni]]. [[Olemiseratas\|Olemiseratta]] keskel sümboliseerib seda iha või ahnust kukk või mõni teine lind. Iha, ka kirg või himu on esimene [[viis takistust\|viiest takistusest]], mis segavad inimest nii vaimses praktikas, [[meditatsioon\|meditatsioonil]] kui ka igapäevases elus. Iha ehk tahtmine on [[sõltuvuslik tekkimine\|sõltuvusliku tekkimise]] kaheksas lüli, millele järgneb [[kippumine]]<ref>sanskriti ja paali keeles ''upādāna''; tiibeti keeles ''len pa''; hiina keeles 取 ''qu''; jaapani keeles ''shu''</ref> ehk tõmblemine, mis viib paratamatult [[dukkha\|kannatusteni]]. ~~Omaenda~~ Iha ~~isiksusse~~tunnustuse järele, kiindumine omaenda isiksusse ehk [[Skandha\|kippumise kogumid]] on [[dukkha\|kannatus]]e peamine põhjus ja [[neli õilsat tõde\|esimene õilis tõde]], millest räägitakse [[~~Siddhārtha~~seadmuseratta ~~Gautama~~käimapanemine\|~~Buddha~~seadmuseratta käimapanemises]] ~~räägib juba~~ja «[[~~seadmuseratta~~isetuse ~~käimapanemine\|Seadmuseratta käimapanemises~~õpetus]]»es. == Vaata ka ==

Taṇhā: erinevus redaktsioonide vahel