Erinevus lehekülje "Taṇhā" redaktsioonide vahel

Lisatud 1338 baiti ,  11 kuu eest
Toim., täiend.
P
(Toim., täiend.)
{{budism}}
'''''Taṇhā''''' ehk '''iha''', '''janu''' ehk '''ahnus''', ka '''tahtmine''' või '''kiindumus''' (paali keeles ''tañhā'' 'janu', ka ''lobha''; sanskriti keelessanskritis ''tṛṣṇā'' 'janu'), ka '''iha''' (sanskritis ''rāga''; tiibetipaali keeles ''sred palobha'', katiibeti keeles ''dod chags'', ''sred pa''); (hiina keeles 渇仰 ''keyang'', 欲 ''yu'', 愛 ''ai''; jaapani keeles ''katsugō'', ''yoku'', ''ai'') on [[budism]]is üks kesksemaid mõisteid, mis tähistabtähistavad kõige laiemas mõttes [[inimene|inimest]] [[sansaara]]s hoidvaid tegureid.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: janu. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Janu]</ref>
 
== Mõisteid ==
Iha koos [[dosa|vihkamise]] ja [[avidya|rumalusega]] on [[kolm meelemürki]]<ref>sanskriti keeles ''triviṣa'' või ''akuśala-mūla''; paali keeles ''akusala-mūla'', tiibeti keeles ''dug gsum''</ref>, mis takistavad teed vabanemise ja [[virgumine|virgumiseni]].
 
* ''Taṇhā'' on janunemine, tahtmine või ihalemine kõige üldisemas mõttes. [[Seadmuseratta käimapanemine|Seadmuseratta käimapanemise]] jutluses on just ''taṇhā'' see iha, mis põhjustab [[dukkha|kannatusi]]. Samuti on ''taṇhā'' [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] kaheksas lüli. Seda on kolme liiki: ''kāma-taṇhā'' (janunemine meeleliste naudingute järele), ''bhava-taṇhā'' (olemisejanu), and ''vibhava-taṇhā'' (mitteolemise janu)<ref>Selline liigitus esineb [[paali kaanon]]i järgmistes jaotustes: DN 15, DN 22, MN 44, SN 22.22, SN 22.103, SN 22.104, SN 22.105, SN 38.10, SN 39.10, SN 45.170, SN 56.11, SN 56.13 ja SN 56.14.</ref>.
 
* ''Rāga'' (sanskritis, paali keeles ''lobha'') on iha eelkõige meelelises mõttes (sanskriti ja paali keeles ka ''kāma'') või üks ''taṇhā'' liikidest (''kāma-taṇhā''), aga sellega mõeldakse ka soove üldiselt. See on üks [[Kolm meelemürki| meelemürk]]idest.
 
* Ka ''chanda'' on iha, tahtmine või meeleline erutus, lähedane mõistetele ''taṇhā'' ja ''kāma-taṇhā''. "Iha" selle sõnaga väljendatult on esimene [[Viis takistust|viiest takistusest]] (''kāmacchanda'').
 
== Seoseid ==
 
Iha või ahnus koos [[dosa|vihkamise]] ja [[avidya|rumalusega]] on [[kolm meelemürki]]<ref>sanskriti keeles ''triviṣa'' või ''akuśala-mūla''; paali keeles ''akusala-mūla'', tiibeti keeles ''dug gsum''</ref>, mis takistavad teed vabanemise ja [[virgumine|virgumiseni]]. [[Olemiseratas|Olemiseratta]] keskel sümboliseerib seda iha või ahnust kukk või mõni teine lind.
 
Iha, ka kirg või himu on esimene [[viis takistust|viiest takistusest]], mis segavad inimest nii vaimses praktikas, [[meditatsioon|meditatsioonil]] kui ka igapäevases elus.
 
Iha ehk tahtmine on [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] kaheksas lüli, millele järgneb [[kippumine]]<ref>sanskriti ja paali keeles ''upādāna''; tiibeti keeles ''len pa''; hiina keeles 取 ''qu''; jaapani keeles ''shu''</ref> ehk tõmblemine, mis viib paratamatult [[dukkha|kannatusteni]]. Omaenda isiksusse kiindumine ehk [[Skandha|kippumise kogumid]] on [[dukkha|kannatus]]e peamine põhjus ja [[neli õilsat tõde|esimene õilis tõde]], millest [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] räägib juba «[[seadmuseratta käimapanemine|Seadmuseratta käimapanemises]]».
 
Iha tunnustuse järele, kiindumine omaenda isiksusse ehk [[Skandha|kippumise kogumid]] on [[dukkha|kannatus]]e peamine põhjus ja [[neli õilsat tõde|esimene õilis tõde]], millest räägitakse [[seadmuseratta käimapanemine|seadmuseratta käimapanemises]] ja [[isetuse õpetus]]es.
 
== Vaata ka ==