Hiiu maakond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
Priitlahemaa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
23. rida:
[[Pilt:Hiiu municipalities.png|pisi|Hiiumaa omavalitsusüksused enne [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare valla]] ja [[Kärdla|Kärdla linna]] ühinemist [[Hiiu vald|Hiiu vallaks]] 2013. aastal. Pärast [[2017. aasta haldusreform]]i loodi endiste valdade territooriumile kogu maakonda hõlmava [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] osavallad]]
 
Hiiu maakonnas on üks omavalitsusüksus – [[Hiiumaa vald]]. Ajalooliselt on maakonnas olnud pärast taasiseseisvumist neli kuni viis valdaomavalitsust: [[Emmaste vald]], [[Käina vald]], [[Pühalepa vald]], [[Kõrgessaare vald]] ja [[Kärdla|Kärdla linn]]. Kaks viimast moodustasid 2013. aasta vabatahtliku ühinemise käigus [[Hiiu vald|Hiiu valla]].

[[Hiiumaa vald aga]] moodustati [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformi]] käigus. Endiste valdade piirid langevad kokku tänapäevaste osavaldade piiridega.
 
==Loodus==
59. rida ⟶ 61. rida:
[[17. sajand|17.]]–[[20. sajand]]il kuulus praegune Hiiu maakonna ala halduslikult [[Läänemaa]] (Haapsalu kreisi) koosseisu. Maakonnakeskus Kärdla kujunes esmakordselt [[1564]]. aastal mainitud rannarootslaste külast, mis hakkas kiiresti kasvama pärast kalevivabriku ületoomist Suuremõisast Kärdlasse 1820.–1830. aastatel. [[Kärdla kalevivabrik]] põletati maha taganevate punaarmeelaste poolt [[1941]]. aastal ja selle varemed lammutati. Kuigi Kärdla sai [[1938]]. aastal linnaks, jäi Hiiumaa ka Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal Läänemaa osaks.
 
[[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]] kui omaette maakond loodi [[1946]]. aastal, kui tema ala eraldati [[Läänemaa]]st. [[1950]]. aastal moodustati sellest omakorda [[Hiiumaa rajoon]], valdadest moodustati [[külanõukogu]]<nowiki/>d ja [[1. jaanuar]]ist [[1990]] '''Hiiumaa maakond''', mis 1991 nimetati ümber Hiiu maakonnaks, millest haldusreformi läbiviimisel on moodustunud Hiiumaa vald.
 
==Majandus==
65. rida ⟶ 67. rida:
[[Pilt:Rannapaargu-037.jpg|pisi|200px|vasakul|[[Kärdla]]s asuv Rannapaargu on üks paljudest saare söögikohtadest]]
[[Pilt:Ferry Hiiumaa 2011.jpg|pisi|200px|vasakul|[[Heltermaa sadam]]a abil hoitakse püsiühendust mandriga]]
Hiiumaa majandust kujundavad eelkõige saareline asend ja väike territoorium. Saare suurimaks ja olulisemaks majandusharuks on [[tööstus]], millest üle 65% moodustab plasti- ja koostetööstus. Teisteks olulisemateks majandusharudeks on [[ehitus]], [[kaubandus]], [[turism]] ja [[transport]]. Tänu oma merelisele asendile sõltub tooraine sisse- ja väljavedu täielikult mere- ja õhutranspordist. 2012. aastal moodustas Hiiumaa väliskaubandusest 60,8% [[eksport]] ja 39,2% [[import]].<ref name="f1nlt" /> Saare [[tööhõive|tööhõive määr]] oli 2012. aastal 54,6%<ref name="m9XGz" /> ja [[töötus|töötuse määr]] 11,8%. Keskmine brutopalk oli 760 eurot kuus.<ref name="2l5Kf" />
 
Olulisimaks majandusharuks Hiiumaal on tööstus. Tähtsaimaks tööstusharu aastatel 2002–2005 oli puidutööstus, mis tegeleb saarel puidu töötlemise ja puidust toodete valmistamisega. Suurimaks puidutöötlejaks saarel on [[Lauka saeveski]]. Alates 2006. aastast on [[plastitööstus]] kasvanud Hiiumaa suurimaks tööstusharuks. Saarel asub umbes 10 plastitööstusettevõtet, millest olulisim on Dagöplast. Hiiumaal on hästi arenenud toiduaine tööstustoiduainetööstus. Saarel on kala- ja pagaritööstus ning kulinaaria. Suurim toiduaineettevõte on Hiiumaa Tarbjate Ühistu tütarettevõte HTÜ Tootmine. Lisaks valmistatakse saarel tekstiili- ja matallitooteid.
<ref name="maj" />
 
Suuruselt teine majandusharu on kaubandus ja teenindus.<ref name="maj" /> Kuni 2011. aastani oli ainsaks kaubandusketiks saarel [[ETKCoop Eesti|Coop]] poodide võrgustik. [[Selver]]i tulekuga Hiiumaale suurenes sektoris konkurents ning paljud väikesed poed on raskustesse sattunud ja suletud.
 
Suvehooajal on enamus saare elanikke otseselt või kaudselt seotud turismisektoriga. Aastas külastab Hiiumaad umbes 160 000 turisti,<ref name="gQb0q" /> keda on peaaegu 20 korda rohkem kui saare püsielanike. Turiste teenindavad saarel asuvad majutus- ja toitlustusettevõtted.