Hiiu maakond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
PResümee puudub |
||
23. rida:
[[Pilt:Hiiu municipalities.png|pisi|Hiiumaa omavalitsusüksused enne [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare valla]] ja [[Kärdla|Kärdla linna]] ühinemist [[Hiiu vald|Hiiu vallaks]] 2013. aastal. Pärast [[2017. aasta haldusreform]]i loodi endiste valdade territooriumile kogu maakonda hõlmava [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] osavallad]]
Hiiu maakonnas on üks omavalitsusüksus – [[Hiiumaa vald]]. Ajalooliselt on maakonnas olnud pärast taasiseseisvumist
[[Hiiumaa vald ==Loodus==
59. rida ⟶ 61. rida:
[[17. sajand|17.]]–[[20. sajand]]il kuulus praegune Hiiu maakonna ala halduslikult [[Läänemaa]] (Haapsalu kreisi) koosseisu. Maakonnakeskus Kärdla kujunes esmakordselt [[1564]]. aastal mainitud rannarootslaste külast, mis hakkas kiiresti kasvama pärast kalevivabriku ületoomist Suuremõisast Kärdlasse 1820.–1830. aastatel. [[Kärdla kalevivabrik]] põletati maha taganevate punaarmeelaste poolt [[1941]]. aastal ja selle varemed lammutati. Kuigi Kärdla sai [[1938]]. aastal linnaks, jäi Hiiumaa ka Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal Läänemaa osaks.
[[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]] kui omaette maakond loodi [[1946]]. aastal, kui tema ala eraldati [[Läänemaa]]st. [[1950]]. aastal moodustati sellest omakorda [[Hiiumaa rajoon]], valdadest moodustati [[külanõukogu]]<nowiki/>d ja [[1. jaanuar]]ist [[1990]] '''Hiiumaa maakond''', mis 1991 nimetati ümber Hiiu maakonnaks, millest haldusreformi läbiviimisel on moodustunud Hiiumaa vald.
==Majandus==
65. rida ⟶ 67. rida:
[[Pilt:Rannapaargu-037.jpg|pisi|200px|vasakul|[[Kärdla]]s asuv Rannapaargu on üks paljudest saare söögikohtadest]]
[[Pilt:Ferry Hiiumaa 2011.jpg|pisi|200px|vasakul|[[Heltermaa sadam]]a abil hoitakse püsiühendust mandriga]]
Hiiumaa majandust kujundavad eelkõige saareline asend ja väike territoorium. Saare suurimaks ja olulisemaks majandusharuks on [[tööstus]], millest üle 65% moodustab plasti- ja koostetööstus. Teisteks olulisemateks majandusharudeks on [[ehitus]], [[kaubandus]], [[turism]] ja [[transport]]. Tänu oma merelisele asendile sõltub tooraine sisse- ja väljavedu täielikult mere- ja õhutranspordist. 2012. aastal moodustas Hiiumaa väliskaubandusest 60,8% [[eksport]] ja 39,2% [[import]].<ref name="f1nlt" /> Saare [[tööhõive|tööhõive määr]] oli 2012. aastal 54,6%<ref name="m9XGz" /> ja [[töötus|töötuse määr]] 11,8%. Keskmine brutopalk oli 760 eurot kuus.<ref name="2l5Kf" />
<ref name="maj" />
Suuruselt teine majandusharu on kaubandus ja teenindus.<ref name="maj" /> Kuni 2011. aastani oli ainsaks kaubandusketiks saarel [[
Suvehooajal on enamus saare elanikke otseselt või kaudselt seotud turismisektoriga. Aastas külastab Hiiumaad umbes 160 000 turisti,<ref name="gQb0q" /> keda on peaaegu 20 korda rohkem kui saare püsielanike. Turiste teenindavad saarel asuvad majutus- ja toitlustusettevõtted.
|