Koit (Tõrva kino): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
41. rida:
== Kino praegu ==
2019. aasta alguses alustas MTÜ Tõrva Kinosõprade Selts kino näitamisega iganädalaselt. Kavas on palju uuemaid Eesti ja välismaa kassahitte. 25. novembril 2013 toimus kinohoone oksjon. Pankrotivara enampakkumisel osalenud Tõrva linnavalitsus ostis hoone tagasi 22 500 euroga <ref>https://www.ohtuleht.ee/555112/torva-linn-ostab-tagasi-stalinistliku-kinohoone| Tõrva linn ostab tagasi stalinistliku kinohoone</ref>. Toona oli plaan rajada multifunktsionaalne vabaajakeskus. 2014. aastal koostas [[Tõrva Noortevolikogu]] [[Margo Metsoja]] juhtimisel kinohoonest dokumentaalfilmi "Kino kardinate
Alates 2014. aastast on toimunud kinos erinevaid kontserte, arutelupäevi, seminare, teatrietendusi, kuid näidatud ka Eesti filme. 2019. aastast näidatakse filme üldjuhul neljapäevast pühapäevani.
== Ajalugu ==
Tõrva on kino näidatud pikka aega. Esimese vabariigi ajal näidati linateoseid Veski tänava ääres asuvas tumepunastest laudadest kinomajas, mis kandis algselt nime „Metropol“, hiljem aga „Piibabo“ ja lõpuks helifilmide kino „Vivo“. Selles majas hoidis hinge sees Elmar Paatsi. Teise maailmasõja ajal kasutati „Vivo“ hoonet saksa sõjaväe autoremonditöökojana ning filmikunsti hakati näitama Tõrva gümnaasiumi saalis. Rändkino näidati pritsimajas, Patküla koolis ning ka toonases kultuurimaja saalis, kus praegu asub misjonimaja.
Kinomaja ehitus ei kulgenud tol ajal sugugi ilma tagasilöökideta. Peale finantsprobleemide oli murekohtadeks veel ekraani puudumine ning lohakalt tehtud ehitustööd. Rajooni parteikomitee soovitusel pandi kinomaja nimeks "Koit", mis sümboliseeris ida poolt tulevat valgust, õnne ja rikkust. 1970.ndatel oli kino linnas väga populaarne. Peale kultuuri ning meelelahtuskeskuse, omandas kino tolle aegsete noorte hulgas ka uue tähenduse. Tihti viisid noormehed oma kallimad just kinno kohtingutele ning üheks sellise kohtingi lahutamatuks osaks sai ka kinomaja taga asuvas pargis jalutamine <ref>Dokumentaalfilm "Kino kardinate vahel"</ref>. 80datel jäädvustati noortefilmi [[Perekonnapildid]] stseenid Tõrva linnas. Üht olulist rolli mängis filmis ka Tõrva kinomaja, milles toimunud võtted pani kogu linna elevusest kihama. 20. sajandi viimasel kümnendil hakkasid kodudesse ilmuma videomakid ning populaarseks sai televiisori vaatamine. Tihti polnud inimestel enam kinomajja asja ning kinosaalid muutusid järk-järgult järjest tühjemaks. Kino tegevuse lõppedes hakkasid maja korduvalt rüüstama kohalikud elanikud. Akende, seinte ning muude esemete lõhkumisele lisaks sai hoonest söömis- ning joomiskoht, kuhu vahel ka ööbima jäädi. Hoone müümise tõttu sai kinomaja endale uue omaniku, kelle lennukas idee luua majja kinomuuseum, jäi kahjuks finantsprobleemide tõttu realiseerimata.
== Viited ==
|