Püünsi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Linkisin teiste artiklitega. |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
12. rida:
Küla piirides on 1,4 hektariline [[Viikjärv]] – ainus Viimsi poolsaarel tänaseni säilinud rannajärv<ref name=":1" />.
Püünsi on elanike arvu poolest Viimsi valla suuruselt kolmas küla [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] ja [[Pärnamäe]] järel.
Püünsi on ka tuntud surfipaik▼
▲Püünsi on ka tuntud surfipaik.
▲Püünsi on elanike arvu poolest Viimsi valla suuruselt kolmas küla [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] ja [[Pärnamäe]] järel. 01.01.2020 seisuga elab Püünsis 1348 inimest<ref>{{Netiviide|autor=Viimsi Vald|url=https://viimsivald.ee/kulad-ja-alevikud|pealkiri=Viimsi valla külad ja alevid|väljaanne=Viimsi Valla kodulehekülg|aeg=01.01.2020|vaadatud=31.01.2020}}</ref>.
=== Asutused ===
Püünsi külas asub Harju Tarbijate Ühistule kuuluv väike toidu- ja esmatarbekauplus: Rohuneeme pood, mis rajati juba [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|Kirovi kolhoosi]] ajal<ref>{{Raamatuviide|autor=Altsaar, Kristel.|pealkiri=Viimsi S. M. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos ja Omedu valgumarjatsehh tööstuspärandi osana: minevik, olevik ja tuleviku perspektiivid. Magistritöö|aasta=2019|koht=Eesti Maaülikool|kirjastus=|lehekülg=19}}</ref>.
Külas on ka 1993. aastal avatud kogukonnakeskne [[Püünsi kool|Püünsi Kool]], mis on lasteaed-põhikool. Kooli ruumides töötavad ka [[Viimsi raamatukogu|Viimsi Raamatukogu]] Püünsi harukogu ja [[Viimsi
==
Püünsi küla nimetati 1471. aastal Nyby nimega – võib-olla pidi Uusküla nimi eraldama asumi „vanast külast“ ehk Rohuneemest. 1519. aastal on kirjutatud rootslaste külast Bunysz või Bynäs. Püünsi nimi tuleneb ilmselt Külaneeme ehk Bynäsi nimest<ref name=":1" />.
32. rida:
1726. aastal oli Püünsis 12 talu ja 60 elanikku. 19. sajandil oli elanikke umbes 90 ja Püünsi küla üks Viimsi läänekalda suurimaid<ref name=":1" />. 19. sajandil hakati talusid vabaks ostma<ref name=":1" />.
Püünsi elanikud tegelesid põhiliselt kalapüügi ja [[hülgepüük|hülgepüügiga]]. Rannataludel oli ka veidi kruusasegust põllumaad, mis suure väetamise peale väikest saaki andis<ref name=":1" />.
Esimesed mootorpaadid sõitsid Viimsis 1910. aasta paiku.
41. rida:
== Loodus ==
[[Fail:Püünsi jaanuar 2013.jpg|pisi|Püünsi jaanuar 2013]]
Viimsi poolsaare rannikupiirkonnad, sealhulgas Püünsi küla piirkond oli üks viimaseid, mis pärast mandrijää eemaldumist merest kerkis. Maapinna tõus ei ole veel lõppenud ning tänapäeval kerkib Viimsi poolsaar umbes 2 mm aastas. Püünsi on pinnavormilt Rohuneeme jäänukplatoo alumine osa, mille maksimumkõrgus on umbes 10 m üle merepinna ning millel on laugjas langus rannikumere suunas<ref name=":0" />.
Pinnas koosneb peamiselt nõrgalt leetunud või leetjatest muldadest, kohati esineb sooldunud gleimullastikku. Tulenevalt sellest iseloomustab pinnast liigniiskus. Püünsi küla pinnakoosluse üheks iseloomulikuks vormiks võib lugeda mandrijää liikumise tagajärjel moodustunud graniitkivimi ladestusi, mis on eriti selgelt nähtavad Rohuneeme metsaalal. Suhteliselt õhukese kõdumullakihi alla jääva osa moodustab valdavalt [[sinisavi]], mida kohati läbivad kruusa ja liiva sooned<ref name=":0" />.
Pandju laid mängib suurt rolli ranniku hüdroloogiliste tingimuste säilitamisel ning merelinnustiku elutingimuste tagamisel. Pandju laiul ja teda ümbritsevates rannavetes asub Tallinna lahe siseala viimane olulise tähtsusega merelindude pesitsuspaik<ref name=":0" />.
== Külaliikumine ==
Püünsis tegutseb külaselts.
Külavanemad:
* 2012–2018 Jüri Kruusvee▼
▲2012–2018 Jüri Kruusvee
▲Alates 2018 Esta Järv
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [https://www.viimsivald.ee/ Viimsi valla kodulehekülg]▼
▲[[Fail:Püünsi jaanuar 2013.jpg|pisi|Püünsi jaanuar 2013]]
▲https://www.viimsivald.ee/
▲<br />{{Viimsi vald}}
[[Kategooria:Viimsi vald]]
| |||