Fiat-raha: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pault (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
41. rida:
Fiat-raha emiteerimine muutus eriti suuremahuliseks 2008. aastal Ameerika Ühendriikides alanud ja seejärel ülemaailmseks kasvanud finantskriisi ajal. Kuna sellele finantskriisile panid aluse kinnisvara investeeringud ja mahhinatsioonid väärtpaberitega, siis ongi seda maailmas hakatud märkima väljendiga ''subprime mortgage crisis''. Nimetatud kriisil oli kaks lahendit: kustutada laenudeks antud summad ulatuses, mida kunagi tagasi ei maksta või siis emiteerida fiat-raha nii palju juurde, et laenusid väljastanud pankade likviidsus taastuks. Nagu juuresolevalt Föderaalreservi (Ameerika Ühendriikide Keskpank) ja Euroopa Keskpanga bilansi mahtu kirjeldavatelt diagrammidelt ilmneb, valisid mõlemad keskpangad teise lahendi.
 
Nagu juuresolevalt diagrammilt ilmneb, on kriisieelsest 2008. aastast peale on Föderaalreservi rahaemissioon kasvanud maksimaalselt 5 korda. 2019 aasta lõpu seisuga on see algupärasest ikka veel 4,5 korda suurem – s.t võlakirjade sisseostu kaudu on turule paisatud 4,5 korda rohkem raha, kui seda oli enne kriisi. Samasugune pilt ilmneb ka juuresolevalt Euroopa Keskpanga bilansimahtu kirjeldavalt diagrammilt – kriisieelse perioodiga võrreldes on fiat-raha kogus turul kokku kasvanud 4,5 korda. Eriti kiire katteta raha hulga kasv algas 2015. aasta märtsis, mil EKP alustas „kvantitatiivse lõdvendamise programmi“<ref>http://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/eu-affairs/20150320STO36308/kvantitatiivne-lodvendamine-mida-soovib-ekp-sellega-saavutada</ref> mahus, mis vastaks u 250 eurole iga eurotsooni inimese kohta ühes kuus ja kuna see jätkus ka 2019. aastal, siis on nüüdseks emiteeritud juba iga inimese kohta vähemalt 12 000 eurot. Ja seda olukorras, kus tootmine ei ole ületanud veel kriisieelset mahtu. Kogu nimetatud raha laenati erapankadele intressivabalt, kuid kuna erapangad laenavad selle välja intressi eest, siis võib arvata, et järgmise rahanduskriisi mastaap ületab vastavalt eelmise kriisi oma mitmekordselt.
 
Vastavaid näiteid olukordadest, kus riikide keskpangad on hakanud raha kontrollimatult emiteerima võib tuua nii ajaloost kui ka tänapäevast. Euroopa ajaloost on tuntuimad näited fiat-raha odavnemisest [[Weimari Vabariigi hüperinflatsioon]] 1923. aastal ning peale II maailmasõda Ungari [[forint|forindi]] väärtuse sulamisest. Viimaste aastakümnete tuntuim näide on [[Zimbave dollar|Zimbabwe dollar]]i väärtuse vähenemisest peale riigi iseseisvumist ning selle hüperinflatsioonist aastatel 2000–2008 ning Venezuela [[bolivar]]i väärtuse kadumine.