Fiat-raha: erinevus redaktsioonide vahel

Nagu juuresolevalt diagrammilt ilmneb, on kriisieelsest 2008. aastast peale on Föderaalreservi rahaemissioon kasvanud maksimaalselt 5 korda. 2019 aasta lõpu seisuga on see algupärasest ikka veel 4,5 korda suurem – s.t võlakirjade sisseostu kaudu on turule paisatud 4,5 korda rohkem raha, kui seda oli enne kriisi. Samasugune pilt ilmneb ka juuresolevalt Euroopa Keskpanga bilansimahtu kirjeldavalt diagrammilt – kriisieelse perioodiga võrreldes on fiat-raha kogus turul kokku kasvanud 4,5 korda. Eriti kiire katteta raha hulga kasv algas 2015. aasta märtsis, mil EKP alustas „kvantitatiivse lõdvendamise programmi“<ref>http://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/eu-affairs/20150320STO36308/kvantitatiivne-lodvendamine-mida-soovib-ekp-sellega-saavutada</ref> mahus, mis vastaks u 250 eurole iga eurotsooni inimese kohta ühes kuus ja kuna see jätkus ka 2019. aastal, siis on nüüdseks emiteeritud juba iga inimese kohta vähemalt 12 000 eurot. Ja seda olukorras, kus tootmine ei ole ületanud veel kriisieelset mahtu. Kogu nimetatud raha laenati erapankadele intressivabalt, kuid kuna erapangad laenavad selle välja intressi eest, siis võib arvata, et järgmise rahanduskriisi mastaap ületab vastavalt eelmise kriisi oma mitmekordselt.