Veinikoda: erinevus redaktsioonide vahel

{{Keeletoimeta|lisaja=Groundhog78|aasta=2019|kuu=august}}'''Veinikoda''' on hoone, asutus või asutusettevõte, milles tegeletakse [[vein]]i tootmisega,tootmise või ettevõte, mis on seotud veinitootmise protsessiga, näiteks veini villimise, kvaliteedikontrolli janing vaatides hoiustamisega.

Vanima teadaoleva veinikoja varemed ajast u 4100 aastat eKr on leitud muistse [[Armeenia]] aladelt, need pärinevad ajast u 4100 aastat eKr. Pärast [[vaarao]]de võimuletulekut [[Vana-Egiptus|Vanas-Egiptuses]] u 3100 aastat eKr hakati seal tootma viinamarjadest veiniviinamarjaveini sarnast substantsi, mida kasutati rituaalides punase värvi tõttu, rituaalides ning mis sarnanes verega. Sellel ajal puutusid [[egiptlased]] kokku [[Foiniikia|foiniiklastega]], kes aitasid kaasavõtsid veini levimisele üle tollase maailma, võttes seda kaasa reisidele [[Vahemere maad|Vahemere maadeese]]esse ja levitasid seda üle tollase maailma. Nii puutusid veiniga kokku ka [[juudid]], kes hakkasid seda kasutama religioossetes tseremooniates kasutama. Sarnaselt jõudis vein ka [[kreeklased|kreeklasteni]], kelle jaoks see muutus nendesee kultuuri keskseks osaks. Sajandeid hiljem, [[Rooma impeerium]]i aegadel, oli ka [[roomlased|roomlaste]] jaoks vein vähemalt sama tähtis. Roomlased lõid ka esimesed viinamarjaistandused praeguse [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]], [[Itaalia]], [[Portugal|Portugali]] ja [[Hispaania]] aladelaladele.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://vinepair.com/wine-colonized-world-wine-history/|Pealkiri=How Wine Colonized The World|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Veinikoja eesmärgikseesmärk on veinide tootmine eri viinamarjasortidest, järgides veinivalmistamise protsessi. See protsess hõlmab marjade [[Kääritamine|kääritamist]], mahla pressimist ning laagerdamist. Marjad võivad olla ettevõtte oma istandustest või teistest aedadest sisse ostetud. Paljudel ettevõtetel on oma veinikeldrid või degusteerimisruumid, kus kliendid saavad enne ostu sooritamist veine maitsta.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Winery|Pealkiri=Winery|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Veinide valmistamisega tehti Eestis algust 1920. aastal [[Põltsamaa]]l ja esimese iseseisvusaja lõpuks tunti ja hinnati neid jooke kõrgelt nii kodu- kui ka välismaal.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.felix.ee/ettevottest/poltsamaa-veinikelder/|Pealkiri=Põltsamaa veinikelder|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Eestis tehakse veininii värsket, laagerdatud kui ka vahuveini. Enamasti valmistatakse enamastiseda [[õun]]test, [[Kanarbikulised|kanarbikuliste]] sugukonda kuuluvate taimede marjadest (nt mustikas, jõhvikas, pohl) või ka muudest marjadest, nagu näiteks [[karusmari|karusmarjast]], [[must aroonia|mustamustast aroonia]] marjadest<nowiki/>st ja [[mustsõstar| mustadest sõstardest]]. Tehakse värsket veini, laagerdatud veini kui ka [[vahuvein]]i.