Jaan Poska tänav: erinevus redaktsioonide vahel

'''Jaan Poska tänav''' asub [[Tallinn]]as [[Kesklinna linnaosa]]s [[Kadriorg|Kadriorus]].<ref name="du9qu" /> Tänav algab [[Kollane tänav|Kollase tänava]] ja [[Laulupeo tänav]]a ristumisel, kulgeb läbi Kadrioru ja lõpeb [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteel]]. Aastatel 1940-1991 kandis tänav '''Leineri tänava''' nime.

Poska tänava piirkonda ehitati 18. sajandil [[Kadrioru loss]]i teenijate ja ehitajate maju. Seda hooneterühma nimetati Kadrioru lossialeviks ehk [[Sloboda]]aks (sloboda – vene küla, vene agul; paljud lossiteenijad olid rahvuselt venelased). Väikesed, kohati onnikeselaadsed majad moodustavad praegu Kadrioru hoonestuse vanima ja väärtuslikuma osa. Rida Slobodaa vanimaid maju hävis 19. sajandi keskel tulekahjus, osa aga lammutati nõukogude ajal. Säilinutest on vanemate seas '''Poska 19''' hoonekompleks, mitmes järgus kujunenud hoovitiivaga elamu '''Poska 33''' ja klassitsistliku tüüpfassaadiga ühekorruseline '''Poska 35'''. Slobodaa alale olid iseloomulikud pikad kitsad kinnistud ja hoonete paiknemine tiheda reana tänava ääres. Slobodaa piirkonna üheks kõige omanäolisemaks majaks on rikkaliku venepärase [[puitpits]]dekooriga õigeusu preestri elamu J. '''Poska 41'''.<ref name="ZbG8l" /> [[Tallinna II eeslinn]]a kruntide [[1865]]. aasta plaanil on näha [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja [[Weizenbergi tänav]]a vahelisel lõigul Poska tänaval kolme krunti. Seal asusid Rotermanni, Adamsoni, Gahnbäcki ja Mayeri suvilad. Tänapäeva Faehlmanni, Köleri, Poska ja [[Vesivärava tänav]]a vaheline ala kuulus 1860. aastatel [[bürgermeister]] [[Aleksander Martin Luther]]ile ja oli kasutusel peamiselt heinamaana.

Poska ja [[Jüri Vilmsi tänav|Vilmsi tänava]] nurgal '''Poska''' (tollal Liiva) '''6''' asus [[14. aprill]]ist [[1918]] kuni [[21. juuli]]ni [[1923]] [[Tallinna 21. Algkool|Tallinna linna 21. algkool]], 1. oktoobrist 1923 kuni 31. detsembrini 1924 [[Tallinna Merekool]] ning 1925. aastast linna väike[[lasteaed]]. Tallinna Merekool asutati 1919. aastal laevanduse seltsi algatusel. Poska 6 tegutsemise ajal merekooli laiendati ja avati lisaklasse.

'''Poska 8''' maja on tuntud poliitik [[Jaan Poska]] kauaaegse elukohana. 1920. aastate lõpust kuni 1930. aastate keskpaigani asus seal [[Itaalia]] saatkond. Hiljem kolis saatkond [[Pärnu maantee]] 76 majja. 1930. aastatel omandas hoone [[Eesti Naisliit]]. Suuremas majas oli esimesel korrusel kaks korterit (14 elutuba), mida kasutati Eesti Naisliidu tütarlaste internaadina. Väiksemas majas asus esimesel korrusel ladu ja [[pööning]]ul kaks korterit. [[24. jaanuar]]il 2008 avati majas muuseum <ref name="wCOKz" />.

Ludwig Vaher lasi [['''Poska 9]]''' asuva maja püstitada 1932. aastal. Hoones on algusest peale peetud üürikortereid ja sama otstarvet täidab see praegugi. Maja renoveeriti aastatel 2010–2012, kasutades traditsioonilisi lahendusi ja materjale.

'''Poska 15''' <ref name="4O2rV" />,<ref name="cCaAK" /> asub alates 1996. aastast vanurite [[päevakeskus]], mille omanik on Tallinna linn ning mida kasutab [[Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing|Vanurite Eneseabi ja Nõustamisühing]]. <ref name="thwtV" />. Kunagi1950ndatel olitegutses sealhoones [[halvatusTallinna Laste Tuberkoloosi Haigla]]te.<ref>Kalender-märkmik ja1959, muudeEesti rasketeNSV närvihaigusteAjalehtede-ajakirjade allkirjastus. kannatajateTallinn, turgutamisekslk mõeldud130<br Kadrioru [[sanatoorium]]./></ref>

'''Poska 19''' krundil asuvad villa [[Mon Repos (ehitis)|Mon Repos]] (Narva mnt 92) ja veel paar maja, mis 2010. aastal kuulusid [[Krediidipank|Krediidipanga]] tütarfirmale aktsiaselts Martinosale. Suurim majadest on Tallinna üks vanemaid puithooneid, kivikatusega maja esindab vanapärast [[klassitsism]]i.<ref name="Hbzlc" />

1850. aastatel ehitati Poska ja Weizenbergi tänava nurgale kohvik, hiljem ehitati selle kõrvale "Roheliseks Konnaks" hüütud kohvik. Vanema kohviku maja oli hiljem elamu, kuni see 1984. aastal lammutati. "Roheline Konn" lammutati 2004. aastal. <ref name="QwMdH" />.

Praeguse aadressi järgi '''Poska 36''' ehitati 1874. aastal [[Koppelsoni villa]]. 1906. aasta paiku kuulus see [[salanõunik]] parun A. [[Maydell]]i pärijatele ja kandis [[villa Patria]] nime. 1913. aastal kuulus see parun N. [[Stackelberg]]ile.

Narva maantee ja Poska tänava nurgal (aadressil Jaan '''Poska 53''') asub [[Georg Stude villa]], mis oli aastaid viletsas seisus, kuid restaureeriti 2012. aastal.<ref name="WWkW0" />

'''Poska 6a''' korteris 3 elas 1930. aastate teisel poolel ajakirjanik ja ühiskonnategelane [[Eduard Laaman]] koos luuletajast tütre [[Ilona Laaman]]iga, kes oli Jaan Poska lapselaps; korteris 4 elas 1930. aastate lõpus ja 1940. aastate algul riigikohtunik [[Timotheus Grünthal]]; korteris 9 elas 1964. aastast arhitekt [[Vivian Lukk]]; korteris 2 elas pangandus- ja ühiskonnategelane [[Bernhard Baumann]]; korteris 1 elas Jaan Poska tütar Tatjana Poska-Laaman; 1961. aastast asus samas korteris pikemat aega nahakunstnik ja pedagoog [[Helda Reimo]].

1953–1966 elas majas '''Poska 10''' [[näitleja]] [[Betty Kuuskemaa]].