Redaktsioon: 17. jaanuar 2020, kell 19:40 redigeeri Whisfel (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. jaanuar 2020, kell 21:02 redigeeri eemalda Whisfel (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust toimetamine, viited Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{Keeletoimeta}}~~ {{Taksonitabel \| nimi = Punahunt 23. rida ⟶ 22. rida: }} '''Punahunt''' (''Cuon alpinus'') on ~~[[koerlased\|~~koerlaste]] ~~[[perekond (bioloogia)\|perekonda]]~~sugukonda kuuluv [[imetaja]], kes elab [[Kesk-Aasia\|Kesk-]], [[Lõuna-Aasia\|Lõuna-]] ja [[Kagu-Aasia]]s. == ~~Eluviis~~Kirjeldus == Punahundi [[tüvepikkus]] on 88–113 cm, [[turjakõrgus]] keskmiselt 50 cm. Kehamass on 12–20 kg. Punahunt meenutab välimuselt [[Koer\|koera]] või [[Rebane\|rebast]], kuid erineb anatoomiliselt mõneti teistest koerlastest. Esijalgade [[Varbapadjand\|varbapadjandid]] on erinevalt kodukoerast liitunud. Koerlaste seas ainsana on punahundil alalõuas üks [[Purihambad\|purihammas]] vähem (kolme paari asemel kaks). [[Imeti\|Imeteid]] on kuus või seitse paari, teistel koerlastel on tavaliselt viis.<ref name=":0">{{Raamatuviide\|autor=Durbin, L. S., Venkataraman, A., Hedges, S., Duckworth, W.\|pealkiri=Canids: Foxes, Wolves, Jackals and Dogs\|aasta=2004\|koht=Gland; Cambridge\|kirjastus=IUCN/SSC Canid Specialist Group\|lehekülg=210–219\|url=http://www.carnivoreconservation.org/files/actionplans/canids.pdf\|artikkel=Dhole (Cuon alpinus)\|toimetaja=Sillero-Zubiri, C., Hoffmann, M., Macdonald, D.W.}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide\|autor=\|url=https://animaldiversity.org/accounts/Cuon_alpinus/\|pealkiri=Cuon alpinus\|väljaanne=Animal Diversity Web\|aeg=\|vaadatud=17.01.2020}}</ref> ~~Punahunt, võrreldes hallhundiga on palju sotsiaalsem ja nende liigisisene üksteise üle domineeriv eluviis on leebem.~~ Nad eelistavad elada pigem hõimkondades kui karjades. Nad peavad jahti 3 - 5 liikmeliste gruppidena, eriti kevadel ning nad jahivad hirvevasikaid. Alfaisaseid karjades on raske määrata selletõttu, et nad võrreldes hallhundiga ei võitle punahundid omavahel nii tihti. Oma liigikaaslastega võrreldes ei ole punahunt nii territoriaalne, on võimalik, et ühe hõimkonna punahundi kutsikas, kui ta on võimeline järglasi saama, liitub ilma probleemideta teise hõimkonnaga. Hõimkond on tavaliselt 5 kuni 12 isendi, kuid on ka esinenud 40-liikmelisi hõimkondi. == ~~Paljunemine ja areng~~Käitumine == Erinevalt hundi karjadest võib punahundi karjas olla rohkem kui üks poegiv emasloom. Samas urus võib kasvatada rohkem kui üks emspunahunt oma poegi. Peale paaritumist ei hülga isasloom emaslooma. Tiinus kestab punahundil 60-63 päeva, peale seda sünnib keskmiselt neli kuni kuus kutsikat. Nende kasvukiirus on kiirem võrreldes huntidega, olles sarnane [[koiott]]idega. Ema imetab poegi vähemalt 58 päeva. Selle aja jooksul hoolitseb kari emasloomade eest, tuues neile süüa. Punahuntidel ei ole kombeks kasutada kohtumispaiku, et kutsikatega kokku saada, nagu teevad seda hundid, küll aga üks või rohkem täiskasvanut jääb urgu koos kutsikatega selleks ajaks, kui ülejäänud kari on toidu hankimiseks jahil. Kutsikad veedavad urus 70-80 päeva. Kuue kuuselt hakkavad kutsikad osalema koos täiskasvanud punahuntidega jahipidamises ning aitavad maha murda suuri saake. === ~~Ohud~~Eluviis === Punahunt on võrreldes [[Hunt\|hallhundiga]] sotsiaalsem. Nad elavad 5–10-liikmelistes gruppides, millel on kindel hierarhia. On esinenud ka kuni 40-liikmelisi gruppe. Karjas on üks dominantne emane ja isane, kes saavad ainsana järglasi. Karja dominantset paari võib olla raske tuvastada, kuna nad näitavad harva oma dominantsust käitumisega välja.<ref name=":2">{{Raamatuviide\|autor=Fox, M. W.\|pealkiri=The Whistling Hunters: Field Studies of the Asiatic Wild Dog (Cuon Alpinus)\|aasta=1984\|koht=Albany\|kirjastus=SUNY Press\|lehekülg=\|url=https://books.google.ee/books?id=V8qMs6x-PhUC&printsec=frontcover&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false}}</ref> Punahuntide gruppi võib nimetada klanniks, sest karja all peetakse tavaliselt silmas ühiselt jahti pidavaid loomi, kuid punahundid otsivad sageli süüa väiksemate klannisiseste gruppidena. Punahundid mängivad omavahel palju ja agressiivsust esineb karjasiseselt väga harva.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Ühe klanni kutsikas võib probleemideta liituda teise klanniga, kuna punahundid ei ole võrreldes hundiga eriti territoriaalsed.<ref name=":2" /> Punahundid murravad harva koduloomi. Punahunt oli tagakiusatud üle terve [[India]] vaevatasude pärast, kuniks võeti ta 1972 kaitse alla Eluslooduse Aktiga. Teda kütitakse mürgitamisega, püünistega ja maha laskmisega. Indialased tapsid punahunte, et kaitsta kariloom. Selle tõttu et neid oli vähe, pole punahunte Nõukogude Liidus arvukalt kütitud. India inimesed ei söö punahundi liha ning tema nahk ei ole eriliselt väärtuslik. Karusnahakaubandus ei ole punahuntidele ohtlik. Punahundid murravad grupina näiteks [[Aksishirv\|aksishirvi]], [[Muntjak\|muntjakke]], [[Metssiga\|metssigu]], [[Barasinga\|barasingasid]], [[Gaur\|gaure]], [[Jäneselised\|jäneseid]] ja [[Kariloom\|kariloomi]]. Nad söövad ka marju ja taimi, putukaid, närilisi ja sisalikke. Teadaolevalt ei ole punahunt kunagi rünnanud inimest.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Pocock, R. I.\|pealkiri=Fauna of British India: Mammals\|aasta=1941\|koht=\|kirjastus=Taylor & Francis\|lehekülg=146–163\|url=https://archive.org/stream/PocockMammalia2/pocock2#page/n163/mode/2up}}</ref> {{commonskat\|Cuon alpinus}}▼ === Paljunemine === Tavaliselt saab järglasi vaid klanni dominantne emane, kuid on täheldatud erandeid. Ühe klanni emased võivad kutsikaid kasvatada samas [[Urg\|urus]]. Punahundi tiinus kestab 60–63 päeva ja pesakonnas on kaks kuni kuus kutsikat. Kutsikad kasvavad kiiresti ja võivad esimese 10 elupäeva jooksul oma kehakaalu kahekordistada. Kolmenädalaselt hakkavad kutsikad sööma teiste klanniliikmete oksendatud liha ja 6–7-nädala vanuselt võõrutatakse nad täielikult piimast.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Kutsikad püsivad uru juures 70–80 päeva ja neid jääb alati valvama vähemalt üks täiskasvanud loom. Kuuekuuselt hakkavad kutsikad koos täiskasvanutega jahti pidama ja kaheksakuuselt suudavad nad osaleda suurte loomade murdmises.<ref name=":2" /> == Liigikaitse == [[India\|Indias]] on punahunt kaitse all 1972. aastast. [[Venemaa\|Venemaal]] on punahunt kaitse all 1974. aastast. [[Hiina\|Hiinas]] on punahunt II kaitsekategooria liik 1988. aastast. [[Kambodža\|Kambodžas]] on punahundi küttimine keelatud, [[Vietnam\|Vietnamis]] seda aga piiratakse. Punahunte kütitakse peamiselt kariloomade kaitseks. Neid tapetakse sageli mürgitatud korjuste abil. Kuigi Venemaal on punahunt kaitsealune liik, ohustavad neid seal siiski huntidele jäetud mürgitatud toidupalad. Punahundi nahka ega liha ei peeta väärtuslikuks, mistõttu ei ohusta neid kaubanduslikel eesmärkidel küttimine. Suurim oht punahuntide jaoks on saakloomade arvukuse vähenemine. Eriti nende levila lõunaosas on [[Sõralised\|sõraliste]] arvukus üleküttimise tõttu kiiresti vähenenud. Kuna küttimine toimub ka kaitsealadel, on raske punahundi kaitseks midagi ette võtta. Lisaks ohustavad punahunti elupaikade hävimine, haigused ning konkurents teiste kiskjatega ja hulkuvate koertega.<ref>{{Netiviide\|autor=Kamler, J.F., Songsasen, N., Jenks, K., Srivathsa, A., Sheng, L., Kunkel, K.\|url=https://www.iucnredlist.org/species/5953/72477893\|pealkiri=Cuon alpinus\|väljaanne=[[IUCNi punane nimestik]]\|aeg=2015\|vaadatud=17.01.2020}}</ref> == Viited == ▲{{Viited}}{{commonskat\|Cuon alpinus}} [[Kategooria:Koerlased]]

Punahunt: erinevus redaktsioonide vahel