Barbara Juliane von Krüdener: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Anuvink (arutelu | kaastöö)
Anuvink (arutelu | kaastöö)
13. rida:
Väga jõuline oli romaani turunduskampaania: Barbara ise ja tema toaneitsid käisid mööda kauplusi ja nõudsid Valérie-käekotte, Valérie-kleite, Valérie-salle. Nõudlus tekitati juba enne romaani ilmumist. Romaanist sai bestseller, kogu Euroopa luges seda, seda tõlgiti mitmesse keelde. Eesti keeles ilmus see aastal 2003.
Aleksander Puškin on oma „Jevgeni Oneginis“ pannud Tatjana lugema just „Valérie’d“, noore de Linari sõnu. Adam Mickiewiczi draamapoeemis „Dziady“ loeb kangelanna samuti just seda romaani.
 
Lisaks „Valérie’le“ on ta kirjutanud ka väiksemaid asju: „Eliza“, „Alexis“ ja pikema „La Cabane des Latarniers“. Neid ei ole eesti keelde tõlgitud.
Lisaks „Valérie’le“ on Krüdener kirjutanud ka „Mõtted ja maksiimid“ (1802), „Aleksei ehk Vene soldati lugu“ (1797), autobiograafilise jutustuse „Algithe“, kolmeks jalutuskäiguks jagatava „Schönhoffi lossiaia kirjeldus“ (1799) ja „La Cabane des Latarniers“. Neid ei ole eesti keelde tõlgitud.<ref>3</ref>
 
== Usku pöördumine ==