Barbara Juliane von Krüdener: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Anuvink (arutelu | kaastöö)
Anuvink (arutelu | kaastöö)
17. rida:
== Usku pöördumine ==
[[Fail:Juliane von Krüdener.jpg|pisi]]
Romaani triumfi järel sõitis Barbara Riiga, kus temast sai üleöö [[pietism|pietist]], prohvet, [[hernhuutlus|hernhuutlane]], vaeste eest hoolitseja. TalleSee ollajuhtus, niikui mõjunudta kohtuminejuhuslikult läbi akna nägi ühe perekonnatuttava äkksurma ja langes sügavasse depressiooni. Samuti kohtus ta ühe vaga hernhuutlasest kingsepaga, mille tagajärjel uskus, et usk jumalasse on see, mis sisendab elujulgust ja rõõmu ja rahu.<ref>3</ref> 1804 – 1815 oli Barbara pidevalt reisimas, ta kohtus paljude mõjukate aadlikega, aga ka teistsugusesse kihti kuuluvate inimestega. Tema asutatud näljahädaliste abistamist ei kiidetud heaks, kardeti, et see kõigutab ühiskonda, teda sunniti pidevalt erinevatest kohtadest lahkuma.
Teel Pariisist Riiga aastal 1817 lasi Barbara ennast maalida Caroline Bardual kaks portreed.
 
== Püha Liit ja Alexander I ==
1814. aastal Heilbronnis kohtus Barbara Aleksander I-ga. Tema kinnisideeks oli, et Aleksander I on kristlikku maailma päästja. Nad kohtusid veel mitmel korral. Arvatakse, et just Barbara oli nõuandja ja veenis kolme valitseja — ortodoksse Vene tsaari Aleksandr I, katoliiklasest Austria keiser Franz I ja luterlasest Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm III 1815. aastal Pariisis sõlmitud liidule andma üleva nimetuse “Püha Liit”.