Johan Borgen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+ aforismialbum + kirjandus
Rasta32 (arutelu | kaastöö)
Keeletoimetamine
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Portrett av Johan Borgen (7248229844).jpg|pisi|Johan Borgen]]
'''Johan Collett Müller Borgen''' ([[28. aprill]] [[1902|1902,]] [[Oslo|Kristiania]] – [[16. oktoober]] [[1979]]) oli [[Norranorra]] [[kirjanik]], [[ajakirjanik]], esseist, näitekirjanik ja [[kriitik]].
 
Borgeni karjäär algas lühijuttude kirjutajanakirjutamisega 1920ndatel. Ta jätkas eksperimentaalsete novellide kirjutamist ning temast sai üks 20. sajandi olulisimaidolulisemaid Norra kirjanikke. ErilistEriti eduhästi saavutaskujutas ta oma tekstides lastelapsi ja noortenoori inimestening portreteerimisegakäsitles ningoma kaasaegseaja ühiskonna eksistentsiaalseteeksistentsiaalseid probleemide käsitlemisegaprobleeme. Kuigi tema tekstid käsitlesidrääkisid noorte inimeste poolt toime pandud kohutavaidkohutavatest tegusidtegudest, hoidus Borgen moraalitsemisest.
 
Tema esimene raamat "''Mot morket''mørket" oli lühijuttude kogumik, jamis ilmus aastal 1925. Raamat ei saavutanud erilist edu. Järgmistel aastatel reisis Borgen mööda [[Euroopa]]t. JärgmisesJärgmine raamatusraamat "''Når alt kommer til alt''" kirjeldati(1934) kirjeldas keskealise intellektuaali probleeme, skandinaavlastele omast viisakust ja endassesulgumist. Raamatu peategelane tegutsesoli ka tema näidendis "''Mens vi venter''" (1938), mis saavutas arvestatavamõningast edu. SellesNäidendis jätkus isolatsioonieraldatuks jäämise hirmu ja igapäevaelu eest põgenemise temaatika.<ref>[http://www.kirjasto.sci.fi/borgen.htm Johan Borgen (1902–1979)]</ref>
 
Pseudonüümi Mumle Gåsegg all (pärit [[Peter Asbjørnsen]]i rahvajuttudest) all kirjutas ta sarkastilisi ja teravmeelseid [[kolumn]]e ajalaheleajalehte [[Dagbladet]], eriti [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal. Tema artiklid olid iroonilised ning alandasid [[natsism]]i ja natsivalitsust. Selliste sellegakirjutistega jätkas Borgen üsna pikalt, kuni ta isik paljastati. Lõpuks ta vangistati ning viidi [[Grini]] vangilaagrisse.
 
Aastatel 1954–1959 oli Borgen kirjandusajakirja ''"[[Vinduet]]" ('aken' ("Aken") toimetaja.
 
Borgeni tuntuim tööteos on romaan "Väikelord" (''"Lillelord''") (1955).
 
== Looming ==
39. rida:
=== Eesti keeles ilmunud teosed ===
==== Raamatud ====
* "Mesinädalad" (novellikogu), tõlkinud [[Henrik Sepamaa]], Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, [[Loomingu Raamatukogu]] [[1964]], nr 9
* "Mina" (romaan), tõlkinud [[Elvi Lumet]], [[Eesti Raamat]], [[1971]]
* "Väikelord" (romaan), tõlkinud ja järelsõna: autor [[Sigrid Kangur]], Eesti Raamat, [[1992]]
 
==== Üksikud novellidNovellid ====
* "Nummermannid" – [[Noorus (ajakiri)|Noorus]] [[1972]], nr 8
* "Kuslapuu" – antoloogias "Norra novell", Eesti Raamat, [[1976]]
* "Öö ja päev I". Tõlkinud– tõlkinud Sigrid Kangur, valimikus "Sõna" 8. Noored tõlkijad. Koostanud [[Toomas Haug]]. Loomingu Raamatukogu [[1985]], nr 51/52, lk 26–35 ja järelsõna lk 91–93
 
==== Muud ====
53. rida:
==Auhinnad==
 
*[[1945]] Gyldendal'iGyldendali sihtkapitali auhind
*[[1955]] Norra kriitikute kirjandusauhind
*[[1965]] Doblougi preemia