Vikipeedia

Eesti Olümpiakomitee: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Lisatud: organisatsioon
1. rida:
[[Pilt:Eesti Olümpiakomitee lipp.jpg|thumb|Eesti Olümpiakomitee lipp]]
 
'''Eesti Olümpiakomitee''' (lühend: EOK) on Eesti spordi katusorganisatsioon, mis tegeleb spordipoliitika kujundamise, tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ning liikumisharrastuse edendamisega. Samuti vastutab EOK Eesti delegatsiooni lähetamise eest suve- ja taliolümpiamängudele ning noorte olümpiavõistlustele. EOK on avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev sõltumatu mitteriiklik spordiorganisatsioon, mis ühendab spordialaliite, spordiühendusi, maakondade ja linnade spordiliite ja Olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid.
 
=== Organisatsioon<ref>{{Netiviide|autor=EOK|url=https://eok.ee/organisatsioon/struktuur/eok-taasasutajad|pealkiri=EOK taasasutajad|väljaanne=EOK koduleht|aeg=|vaadatud=14.01.2020}}</ref> ===
EOK asutati [[8. detsember|8. detsembril]] [[1923]] ja taasasutati [[14. jaanuar]]il [[1989]].
Eesti Olümpia Komitee (tollane nimevorm) asutati 8. detsembril 1923.
 
Nõukogude Liidu koosseisu kuuludes ei saanud Eesti rahvusvahelises olümpialiikumises osaleda muudmoodi kui Nõukogude Liidu koondise ridades. Kui Eesti sportlased naasesid 1988. aasta Souli olümpiamängudelt nelja medaliga, sealhulgas Erika Salumäe ja Tiit Sokk kuldmedalitega, tekkis iseseisvusele püüdlevas ühiskonnas suur ootus, et ka meie sportlased saaksid võistelda Eesti lipu all.
Eesti Olümpiakomitee on Eesti spordi- ja olümpiaorganisatsioon, kes
 
1989. aasta 14. jaanuaril korraldati Estonia kontserdisaalis spordikonverents, kus jõuti otsusele taasasutada Eesti Olümpiakomitee. See tähendas, et taastati 1923. aastal asutatud organisatsioon, seega rahvuslikku olümpiakomiteed mitte ei asutatud uuesti, vaid jätkati algse organisatsiooni tegevust õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel.
–    kuulub rahvusvahelisse olümpialiikumisse, austab [[Olümpiaharta]]t ja Maailma Antidopingu Koodeksit ning täidab [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] otsuseid;
 
Spordikonverentsil oli sadu osalejaid, kuid EOK taasasutajateks nimetatakse neid inimesi, kellest said 1989. aastal taasasutatud organisatsiooni esimesed liikmed: Arnold Green, Rein Haljand, Bruno Junk, Eri Klas, Tõnu Laak, Ants Laos, Mikk Mikiver, Peedu Ojamaa, Gunnar Paal, Toomas Savi, Aado Slutsk, Jaan Talts, Mart Tarmak, Jaak Uudmäe, Atko-Meeme Viru.
–     taotleb spordiliikumise tasakaalustatud arengut Eestis: elanikkonna tervise, liikumisharrastuse, võistlus- ja saavutusspordi edendamist, spordiorganisatsioonide ja nende liikmete järjepidevat täiustumist;
 
Tänane EOK moodustus 2001. aastal, kui liitusid olümpiaspordile keskendunud Eesti Olümpiakomitee ja kõiki Eesti spordiorganisatsioone ühendanud Eesti Spordi Keskliit.
–    propageerib vastavalt Eesti Olümpiakomitee missioonile ja eesmärkidele ning Eesti Spordi harta põhimõtetele olümpismi aateid ja rahu, edendab liikumist naised spordis, järgib rangelt spordieetikat, võitleb dopingu kasutamise vastu ning hoolitseb keskkonnasäästlikkuse eest.
 
–    EOK on avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev keskne mitteriiklik spordiorganisatsioon, kes ühendab spordialaliite, spordiühendusi, maakondade ja linnade spordiliite ja Olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid.
 
–   EOK lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, Olümpiahartast, Maailma Antidopingu Koodeksist ja käesolevast põhikirjast.
 
–   EOK on oma tegevuses sõltumatu nii poliitilisest, religioossest kui majanduslikust survest, mis võiks takistada Olümpiaharta sätete täitmist, missiooni saavutamist ja spordi arendamist. EOK ei tohi arendada tegevust, mis on vastuolus Olümpiahartaga.
 
'''Eesti Olümpiakomitee missiooniks''' on arendada ja kaitsta spordi- ning olümpialiikumist Eestis vastavuses Olümpiahartaga ja Eesti Spordi Hartaga. Missiooni täitmiseks teeb EOK  koostööd riiklike institutsioonidega, teiste mitteriiklike organisatsioonide ja äriühingutega.
 
'''Eesti Olümpiakomitee eesmärgid''' missiooni saavutamisel on:
 
–   laiendada spordi- ja liikumisharrastust kogu rahva seas ning suurendada spordiliikumise tervistavat, sotsiaalset ja majanduslikku rolli;
 
–   järgida olümpismi, Ausa Mängu ja teisi Olümpiahartaga määratletud põhimõtteid;
 
–   arendada harrastajate huvidele vastavat spordiorganisatsiooni, tõsta selle teovõimet ja suurendada tegevusühtsust;
 
–   tõsta tippspordi saavutusvõimet, selle kaudu riigi mainet ja tuntust;
 
–   arendada koostööd ja ühistegevust rahvusvahelise spordi- ning olümpialiikumisega.
 
<br />
 
=== Liikmed ===
182. rida ⟶ 161. rida:
*Gunnar Press 18.05.2018
*Väino Treimann 18.05.2018
 
'''Eesti Olümpiakomitee taasasutati 14. jaanuaril 1989. aastal Estonia kontserdisaalis toimunud konverentsil.'''
 
<u>EOK taasasutajad olid:</u>
 
*[[Arnold Green]]
 
*[[Rein Haljand]]
 
*[[Jaan Talts]]
 
*[[Bruno Junk]]
 
*[[Eri Klas]]
 
*[[Tõnu Laak]]
 
*[[Ants Laos]]
 
*[[Mikk Mikiver]]
 
*[[Peedu Ojamaa]]
 
*[[Gunnar Paal]]
 
*[[Toomas Savi]]
 
*[[Aado Slutsk]]
 
*[[Mart Tarmak]]
 
*[[Jaak Uudmäe]]
 
*[[Atko-Meeme Viru]]
 
== Vaata ka ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Olümpiakomitee"