Pidžin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 176.46.98.32 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kk. Märgis: Tühistamine |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Pidžin''' ([[inglise keel]]es ''pidgin'') on segakeel, mis tekib eri emakeelte kokkupuutel.
Pidžinile on iseloomulik, et see ei ole ühegi inimese emakeel; seda räägitakse teise keelena. See tekib, kui eri keelte kasutajad ei oma kindlat ''[[lingua franca]]''<nowiki/>'t, kuid neil on vajadus omavahel suhelda. Tüüpiliselt tekivad pidžinkeeled kohtades, kus käib tihe kaubanduslik suhtlus (nt sadamates).
Pidžinil on enamasti väike [[sõnavara]] ja lähtekeeltega võrreldes lihtsam grammatiline struktuur (näiteks võib puududa [[sõnamuutmine]]) ja häälikusüsteem. Tüüpiline on, et nimisõnad ei käändu ja tegusõnad ei pöördu. Kui nt eesti keeles öeldakse: "Poiss ütles, et läheb koju.", siis eesti pidžinis öeldakse sama lause: "Poiss ütlema minema kodu."
Pidžin ei ole tavaliselt inimese [[emakeel]], kuid leidub piirkondi, kus see on kogukonna põhiline keel (nt [[tok-pisini keel]] [[Paapua Uus-Guinea]]s). Enamasti kujunes pidžin välja sadamalinnades.
10. rida:
Kui pidžin laieneb mingi rühma rahvuskeeleks ja selle [[sõnavara]] ja [[grammatika]] täieneb, siis nimetatakse seda sageli ''kreoolistunud keeleks'' ehk pidžinit, mida kõneldakse emakeelena, nimetatakse ''kreoolkeeleks''.
Pidžin sureb enamasti välja, kui inimesed lähevad üle ükskeelsele suhtlusele või hakkavad kasutama mõnd muud keelt. Näiteks vene-hiina pidžin, mida kasutati Kaug-Idas 20. sajandini. Üks suuremaid pidžini keeli on nigeeria pidžininglise keel. seda kasutab üle 250 rahvsugrupi.
Keel on enamasti lühiajaline.
==Vaata ka==
| |||