Relatiivlause: erinevus redaktsioonide vahel

'''Relatiivlause''' (ingl ''relative clause'') on [[kõrvallause]], mis algab [[relatiivpronoomen|relatiivpronoomeni]]<nowiki/>i või -adverbiga ning mis laiendab a) [[pealause]] [[nimisõnafraas|nimisõnafraasi]]<nowiki/>i või [[kvantorifraas]]<nowiki/>i b) koha- või [[ajamäärsõna]] või c) kogu pealauset<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Mati Erelt.|pealkiri=Eesti Keele Süntaks|aasta=2017|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=738|toimetaja=Mari Erelt ja Helle Metslang|artikkel=Relatiivlause}}</ref>.

a.      ''Olen loomult '''selline inimene, kes''' tahab kogu aeg midagi uut ehitada. Majas asub '''5 äripinda ja 28 korterit, mis''' kõik on ehitatud ja planeeritud kvaliteetselt.''<ref name=":0" />

c.       '''''Poiss käitus üldse veidralt, mis''' emale põrmugi ei meeldinud''<ref name=":0" />.

[[Relatiivklaus]] laiendab [[Nimisõnafraasi põhi|nimisõnafraasi põhja]], olles nimisõnafraasi osa<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Paul R. Kroeger|pealkiri=Analyzing Grammar. An inroduction|aasta=2005|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=230}}</ref>. Relatiivklaus võib esineda nii [[kesksõna]] tarindina ('''''Meie maja ehitanud mees'''mees on juba surnud''''') kui ka lauselise relatiivklausina ('''''Mees, kes ''' ehitas meie maja on juba surnud''')''<ref name=":0" />''.'' Relatiivlause koosneb nimisõnafraasi põhjast ''(selline inimene),'' laiendavast lauseosast ''(tahab kogu aeg midagi uut ehitada)'' ja [[relativeerija|relativeerijast]]<nowiki/>st ''(kes),'' mis seob laiendava lause tema põhjaga<ref name=":1" />''.'' Relatiivlausel ei pruugi alati põhja olla. Põhjata relatiivlause võib olla pealause [[Alus (keeleteadus)|alus]] ('''''Kes''' tahab elada, peab tööd tegema''), [[sihitis]] (Teen, '''mida''' tahan), [[määrus]] (Tal pole, '''kus''' olla), [[öeldistäide]] (Olgu, '''kes''' ta on). EnamastiSellisel juhul on enamasti tegu [[püsiühend|püsiühenditega]]<nowiki/>itega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mati Erelt.|pealkiri=Eesti Keele Süntaks|aasta=2017|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=748|toimetaja=Mati Erelt ja Helle Metslang|artikkel=Relatiivlause}}</ref>

Relatiivlause [[sidend]] ehk relativeerija seob relatiivlause pealausega ja selle vormist sõltub, millise [[Lauseliige|lauseliikme]] funktsioon on tema põhjal relatiivlauses. Relatiivlause sidend on a) [[asenimisõna]] ''kes'', ''mis'', ''kumb'' mingis käändes või [[kaassõna|kaassõnaga]]<nowiki/>ga, [[aseomadussõna|aseomadussõnad]]<nowiki/>d ''milline'', ''missugune'', ''mäherdune'' ja c) [[asemäärsõna|asemäärsõnad]]<nowiki/>d ''kuhu'', ''kus, kust'' ja ''mil(lal)''.<ref name=":0" /> [[Asesõnaline sidend]] võib relatiivlauses olla nii alus, sihitis, öeldistäide, seotud määrus, vaba määrus kui ka [[täiend]]<ref>{{Raamatuviide|autor=Mati Erelt.|pealkiri=Eesti Keele Süntaks|aasta=2017|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=739|toimetaja=Mati Erelt ja Helle Metslang|artikkel=Relatiivlause}}</ref>.

Nimisõnafraasi põhja funktsioonid on olla põhilause alus ning põhja laiendava lause sihitis<ref name=":1" />. Relatiivlaused jagunevad nimisõna laiendavateks relatiivlauseteks ehk [[täiendlause|täiendlauseteks]]<nowiki/>teks ja adverbi laiendavateks relatiivlauseteks ehk määruslikeks relatiivlauseteks<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Keele Süntaks|aasta=2017|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=738|toimetaja=Mari Erelt ja Helle Metslang|artikkel=Relatiivlause}}</ref>.

Relatiivlaused jagunevad restriktiivseteks ehk piiritlevateks ja mitterestriktiivseteks ehk täpsustavateks/lisavateks. [[Restriktiivne relatiivlause|Restriktiivses relatiivlauses]] määrab põhi, millisesse klassi [[referent]] kuuluma peab ja täiendlause piirab või kitsendab referendi identiteedi kindla klassiliikmeni.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Paul R. Kroeger|pealkiri=Analyzing Grammar. An Introduction|aasta=2005|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=231}}</ref><ref name=":6" />

[[Mitterestriktiivne relatiivlause|Mitterestriktiivses relatiivlauses]] saab nimisõnafraasi põhja osutatavareferendi identifitseerida iseseisvalt ja modifitseerija lihtsalt esitleb lisainformatsiooni referendi kohta.<ref name=":2" />.

Näiteid kirjeldades saab öelda, et restriktiivse lause näites on nimisõnafraasi põhi üldnimi, mis märgib üldist meeste klassi ning laiendavalaiendav osalause näitab, millisest mehest täpsemalt räägitakse. Mitterestriktiivse lause näites on aga nimisõnafraasi põhi [[pärisnimi]], mis viitab sellele, et kõneleja eeldab, et kuulaja teab, kes Jüri Tamm on. Laiendav osalause toob sellisesse lausesse ainult lisainfot selle inimese kohta. Seega sisaldab restriktiivse relatiivlause laiendav osalause vana või eeldatud informatsiooni, samas kui referendi identiteet on uus info. Mitterestriktiivses relatiivlauses on referendi identiteet vana informatsioon, samas kui laiendav osalause sisaldab uut infot.<ref name=":2" />

Restriktiivset relatiivlauset peetakse tüüpilistekstüüpiliseks kõrvallauseks, mitterestriktiivne relatiivlause on aga pealausega nõrgemalt seotud ning see sarnanevadsarnaneb [[Rindlause|rindlausega]]. Restriktiivses lauses on sageli nimisõnaga seonduv [[korrelaat]], mis aitab relatiivlauset piiritleda. Korrelaadiks on kas [[Näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ''see'', ''too'', ''sama'', ''sarnane'', ''seesama'', ''toosama'', ''samasugune'', ''niisugune'', ''seesugune'', ''selline'', ''säärane'', ''säherdune'', ''seesinane'', [[Umbmäärane asesõna|umbmäärased asesõnad]] ''igaüks'', ''igamees'', ''kõik'', ''mõlemad'', ''kumbki'', ''ainus'', ''keegi'', ''miski'', ''ükski'', ''muu'', ''mitu'', ''mitmes'', ''mõningad'', ''paljud'', ''üks'', ''teine'', [[Kohamäärsõna|kohamäärsõnad]] ''siin'', ''seal'', ''siia'', ''sinna'', ''siit'', ''sealt'', ''siiani'', ''sinnani'', ''siitkaudu'', ''sealtkaudu'', või korrelaadiga samasugust funktsiooni täitvad [[Järgarv|järgarvud]] ja [[Omadussõna|omadussõnade]] ülivõrdevormid.<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Mati Erelt.|pealkiri=Eesti Keele Süntaks|aasta=2017|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=740|toimetaja=Mati Erelt ja Helle Metslang|artikkel=Relatiivlause}}</ref>

Mitterestriktiivses lauses korrelaati pole, sest põhi on määratud. Mitterestriktiivsed relatiivlaused võivad laiendada a) pärisnime, b) [[Isikuline asesõna|isikulist asesõna]] või c) [[Geneeriline nimisõnafraas|geneerilist nimisõnafraasi]].<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Mati Erelt.|pealkiri=Eesti Keele Süntaks|aasta=2017|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=741|toimetaja=Mati Erelt ja Helle Metslang|artikkel=Relatiivlause}}</ref>

Mitterestriktiivse relatiivlausega saab ka lauset laiendada, kuid restriktiivsega mitte<ref name=":3" />. Mitterestriktiivse lause sõnajärg sarnaneb iseseisva lause [[Sõnajärg|sõnajärjega]] (''tüdruk, kes kardab hiiri''), samas kui restriktiivse relatiivlause sõnajärg on pigem verbilõpuline (''tüdruk, kes hiiri kardab'')<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Mati Erelt.|pealkiri=Eesti Keele Süntaks|aasta=2017|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=742|toimetaja=Mati Erelt ja Helle Metslang|artikkel=Relatiivlause}}</ref>.

Kui sidend käib kogu pealause sisu kohta, siis on tegu mitterestriktiivse relatiivlausega (''Ta hakkas nutma, '''mis''' oli temast üsna ootamatu''). Selliseks sidendiks võib olla relatiivpronoomen ''mis'' mingis käändes või koos kaassõnaga, samuti nende liitsõnalised ühendid ''misjuures'', ''misläbi'', ''mispeale'', ''misüle'', ''mispuhul'', ''mistõttu'', ''mispärast'', ja demonstratiivpronoomen ''missugune'', ''milline'' või ''mäherdune'' täiendina abstraktse käändsõna juures, mis nimetab pealausega väljendatut.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mati Erelt.|pealkiri=Eesti Keele Süntaks|aasta=2017|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=748-749|toimetaja=Mati Erelt ja Helle Metslang|artikkel=Relatiivlause}}</ref>

579 maailma keeles paikneb relatiivlause pärast nimisõna, 141 keeles eelneb relatiivlause nimisõnale, 24 keeles on nimisõna relatiivlause sees. Euroopa keeltele on omane nimisõnale järgnev relatiivlause.<ref>{{Raamatuviide|autor=Matthew S. Dryer.|pealkiri=The World Atlas of Language Structures Online|aasta=2013|koht=Leipzig|kirjastus=Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology|lehekülg=|toimetaja=Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath|artikkel=Order of Relative Clause and Noun|url=http://wals.info/chapter/90}}</ref>

Eri keeltes lisatakse relatiivklaus nimisõnafraasi põhjale eri moel. Kokku on olemas neli relativeerimise strateegiat.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andrey Nefedov|pealkiri=Clause linkage in Ket|aasta=2015|koht=Utrecht|kirjastus=LOT|lehekülg=217|url=https://openaccess.leidenuniv.nl/bitstream/handle/1887/35891/LOT_dissertation_Nefedov_Final.pdf?sequence=18}}</ref>

'''Tühimiku strateegia''' (ingl ''gap strategy''): Relatiivlauses pole relatiivpronoomenit ega -adverbi, mis viitaks põhjale. Nt inglise keeles ''I love the man '''I saw'''.''<ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Bernard Comrie, Tania Kuteva.|pealkiri=The World Atlas of Language Structures Online|aasta=2013|koht=Leipzig|kirjastus=Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology|lehekülg=|artikkel=Relativization Strategies|toimetaja=Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath|url=http://wals.info/chapter/s8}}</ref>

'''Relatiivpronoomeni strateegia''' (ingl ''relative pronoun strategy''): Relatiivlause sisaldab relatiivpronoomenit, mis viitab põhjale.<ref name=":7" /> Nt eesti keeles ''Ma armastan meest, '''keda''' ma nägin.''

'''Asesõna säilitamise strateegia''' (ingl ''pronoun retention strategy''): Relativeeritud osa näidatakse eksplitsiitselt resumptiivse isikulise asesõna abil. Selline strateegia on kasutusel näiteks babungo keeles.<ref name=":7" />

'''Mitte-vähendamise strateegia''' (ingl ''non-reduction strategy''): Relatiivlause sisaldab põhja või selle muutvormi kogu nimisõnafraasi ulatuses ning moodustab iseseisva lause. (WALS) Selline strateegia on kasutusel näiteks pirahã keeles.<ref name=":7" />

125 keelele on omane tühimiku strateegia, 24 keelele mitte-vähendamise strateegia, 12 keelele relatiivpronoomeni strateegia ning 5 keelele asesõna säilitamise strateegia<ref name=":7" />.