Carl Schirren: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Schirren oli küll [[geograafia]]alase haridusega, kuid hakkas [[1850.aastad|1850.aastatel]] huvituma [[ajalugu|ajaloost]]. Esialgu tegeles ta peamiselt arvustuste ning lühiartiklite kirjutamisega, selle kümnendi kaalukamaks tööks oli tema arvustus [[Taani hindamisraamat]]u põhjal tehtud töö kohta, milles Schirren avaldas oma seisukohti raamatu sisu kohta tunduvalt laiemalt, kui arvustuse formaat oleks eeldanud (ta kirjutas sisuliselt hindamisraamatust oma uurimuse).
[[1860. aastad|1860. aastatel]] huvitus Schirren üha enam
Oma ülejäänud elu veetis Schirren [[Saksamaa]]l, kus tast sai [[Kiel]]i ülikooli ajalooprofessor. Väga mahukaid ajalooteoseid ta ei avaldanud, kuid tegeles mitmete üksikprobleemide uurimisega. Tema põhiliseks huvivaldkonnaks oli [[Põhjasõda]] ning sellega seotud sündmused. Seda uurides jõudis Schirren kurioossetele seisukohtadele, arvates näiteks, et [[Rootsi]] allakäigus plnud süüdi mitte [[Karl XII]], vaid hoopis tema isa [[Karl XI]], kes teatavasti teostas baltisakslastele jaoks äärmiselt ebameeldiva mõisate [[reduktsioon]]i.
Schirreni olulisimateks saavutusteks olid aga tema allikpublikatsioonid ning personaal[[arhiiv]]. Publikatsioonidest mahukaim oli aastatel [[1861]]–[[1885]] välja antud 11-köiteline ''Quellen zur Geschichte des Untergangs livländischer Selbsständigkeit'' (viimased 3 köidet pealkirja all ''Neue Quellen''), mis on koostatud Rootsi ja [[Taani]] arhiividest leitud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] algusaastaid ([[1557]]/[[1558]]–[[1562]]) puudutavatest allikatest. See allikatekogu on sisuliselt asendamatuks infoalliaks Liivi sõja uurijate jaoks. Schirreni personaalarhiivis leidub peamiselt Põhjasõjaga seotud materjale, mis samuti omavad väga kõrget teaduslikku väärtust.
[[Kategooria:Baltisakslased|Schirren, Carl]]
[[Kategooria:Ajaloolased|Schirren, Carl]]
[[Kategooria:Sündinud 1826|Schirren, Carl]]
|