Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik: erinevus redaktsioonide vahel

[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 16. sajandi teisel poolel moodustati [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] allutatud Vana-Liivimaa aladel esmakordselt õigeusu piiskopkond keskustega [[Viljandi]]s ja Tartus. Venelaste lüüasaamise järel piiskopkond likvideeriti ja suurem osa õigeusu kirikuid tänase Eesti territooriumil suleti.<ref name=selart/> 17. sajandi lõpuks oli ainsana säilinud Tallinnas Rootsi kuninga kaitse all tegutsenud Püha Nikolai kirik. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus sõlmisid [[Liivimaa]] ja [[Eestimaa]] rüütelkonnad [[1710]]. aastal Moskva tsaaririigiga kapitulatsioonilepingud. Nende kohaselt läksid tänase Eesti alad küll õigeuskliku Venemaa koosseisu, kuid kohalik elanikkond säilitas vabaduse järgida [[luterlus]]t ja õigeusu misjonit liidetud aladel läbi ei viidud.<ref name=schvak1>Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, lk 189–191.</ref>

 

 

====Õigeusu kirikustruktuuride areng====