Mahajaana: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Alguse toimetamine ja täpsustamine |
|||
1. rida:
{{NPOV}}{{Budism}}
'''Mahajaana''' ([[sanskriti keel]]es ''mahāyāna'', 'suur sõiduk'; tiibeti keeles ''theg pa chen po''; hiina keeles ⼤乘 ''dasheng''; jaapani keeles ''daijō'') on üks [[budism]]i peamistest suundadest [[theravaada]] ja [[vadžrajaana]] kõrval.
Mahajaana on koondnimetus budismi suundadele, mis tunnustavad [[Buddha]] õpetustena ka muid tekste peale [[Tripitaka]]. Pole olemas ühtset mahajaana õpetust.
== Taust ja ülevaade ==
Nendes õpetustes hakati esile tõstma [[Buddha]] õpetuse universaalset iseloomu ja [[bodhisattva]] ideaali, kes eneses [[kaastunne]]t ja [[mõistmine|mõistmist]] arendades toimib kõikide olendite vabanemise nimel ja loobub [[nirvaana]]st, kuni pole aidanud sinna kõiki teisi. Olulisel kohal on [[ületavad toimingud|ületavate toimingute]] ja bodhisattva [[kümme taset|kümne taseme]] õpetused.<ref>Ida mõtteloo leksikon: mahajaana. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Mahajaana]</ref>
Aja jooksul muutusid mahajaanalikud vaated aina populaarsemaks ja kogusid järgijaid ka ilmikute seas. Suurtest kloosterülikoolidest nagu [[Nālandā]]
Mahajaana alustekstideks on [[mahajaana suutrad]]. 2. – 5. saj kujunesid välja mahajaana filosoofilised koolkonnad, millest tähtsamad on [[madhjamaka]] ja [[joogatšaara]]. 6. – 7. saj kuni 11. – 12. saj kujunes [[vadžrajaana]] ehk budistlik [[tantrad|tantrism]], mida sageli loetakse omaette suunaks budismis.
▲Mahajaana on koondnimetus budismi suundadele, mis tunnustavad Buddha õpetustena ka muid tekste peale [[Tripitaka]]. Pole olemas ühtset mahajaana õpetust. Mahajaana õpetused on avaldatud erinevates [[suutra]]tes ja nad on erinevad. Võrreldes varasematega pööratakse mahajaana koolkondades rohkem tähelepanu kaastundele ja eesmärgile aidata kannatustest vabaneda kõikidel olenditel.
1. – 2. saj hakkas budism mahajaana kujul levima Kesk- ja Sise-Aasias, kandudes sealt Ida-Aasiasse, pannes sellega aluse Hiina, Korea, Jaapani ja Vietnami budismile. 6. – 7. saj algas mahajaana levik Tiibetis, mis pani aluse Tiibeti, Mongoolia, Mandžuuria, Burjaatia, Tõva ja Kalmõkkia budismile.
▲Aja jooksul muutusid mahajaanalikud vaated aina populaarsemaks ja kogusid järgijaid ka ilmikute seas. Suurtest kloosterülikoolidest nagu [[Nālandā]], [[Vikramašīla]] said olulised rahvusvahelised kultuuri- ja haridusekesed. Mahajaana õpetused levisid ka Indiast väljapoole. [[Tiibet]]is, [[Hiina]]s, [[Jaapan]]is, [[Korea]]s ja [[Vietnam]]is said mahajaana suunad valdavaks.
== Tekkimine ja areng ==
| |||