Pyrrhon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Täiend. |
||
1. rida:
[[Pilt:Petrarca-Meister 001.jpg|pisi|228px| Πύρρων]]
'''Pyrrhon''' [p'ürron] '''[[Elis]]est''' (umbes [[360 eKr]] – [[270 eKr]]) oli [[Vana-Kreeka]] [[filosoof]], keda tavaliselt peetakse esimeseks [[skeptitsism|skeptikuks]],
[[Diogenes Laertios]] ütleb [[Apollodoros]]t tsiteerides, et Pyrrhon oli algul maalikunstnik ning tema pilte võis näha ühes [[Elis]]e [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is. Hiljem hakkas ta [[Demokritos]]e teoste mõjul filosoofiks. [[Stilpon]]i õpilase [[Bryson Ahhaiast|Brysoni]] kaudu tutvus ta [[Megara koolkond|Megara koolkonna]] [[dialektika]]ga.
Pyrrhon võttis koos [[Anaxarchos]]ega osa [[Aleksander Suur]]e retkedest idamaadele ning õppis [[India]]s [[gümnosofistid]]elt ja [[Pärsias]] [[maagid]]elt. On oletatud<ref>{{cite book |last=Beckwith |first=Christopher I. |title=Greek Buddha: Pyrrho's Encounter with Early Buddhism in Central Asia |publisher=Princeton University Press |year=2015 |page=221 |isbn=9781400866328}}</ref>, et ta rajas budismi ''[[olemasolu tunnused|trilaksana]]'' kontseptsioonist lähtudes oma [[skeptitsism|skeptilise]] filosoofia
Naasnud Elisesse, elas ta vaeselt, kuid elislased ja ka [[Ateena|ateenlased]] austasid teda väga. Ta sai Ateena kodakondsuse.
Pyrrhon ise ei kirjutanud midagi. Tema õpetused on teada põhiliselt tema õpilase [[Timon Phleioselt|Phleiose Timoni]] (Sillograafi) [[satiir]]ilistest kirjutistest
Enamus sellest, mida tänapäeval tuntakse pürronismina, pärineb Sextus Empirikuse raamatust "Pürronismi äärejooned", mis pandi kirja enam kui 400 aastat pärast Pyrrhoni surma.
Pyrrhoni õpetuse kohaselt on igasugune teadmine võimatu, mistõttu tark inimene peaks tõmbuma endasse, vältides pingeid ja meeleliigutusi, mis tulenevad tühistest ettekujutustest. Põhiprintsiipi väljendab sõna "[[akatalepsia]]", mis tähendab võimatust teada asju nende enda loomuses. Igale väitele saab sama õigustatult vastu seada vastupidise väite. Seetõttu tuleb säilitada intellektuaalse kahevaheloleku hoiak. Timon väljendas seda nii: ühtki väidet ei ole võimalik teada paremini kui mõnda teist. Need tulemused käivad elu kohta üldse. Et midagi teada pole võimalik, siis ainuke õige hoiak on [[ataraksia]] (meelerahu).
Et teadmine on võimatu, ja seda isegi omaenda teadmatuse või kahtluse kohta, siis tark inimene peaks tõmbuma endasse, vältides pingeid ja meeleliigutusi, mis tulevad tühistest ettekujutustest.
| |||