Digiraha: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lingid |
Parandused |
||
1. rida:
Digiraha (elektrooniline raha või -valuuta) mõiste märgib raha, mis eksisteerib vaid digitaalses vormis. Nii nagu [[Münt|metall]]- või [[Paberraha|paberrahaga]] saab ka digiraha teha ostu-müügitehinguid ning säilitada teenitud tulu järgmise tehinguni, kuid erinevalt füüsilisest rahast ei eelda digirahas tehingu läbiviimine ostja ja müüja füüsilist kohalolekut. Digiraha mõiste hõlmab:
*[[Keskpanga digiraha|võrguraha]], mida kasutavad nii kesk- ja erapangad fiat-raha õiguste ja kohustuste arvestamisel ning nende ülekandmisel ühelt isikult teisele.
* [[e-raha]] (elektrooniline raha), mida emiteerivad ja kasutavad maksete tegemiseks mobiilmaksete teenust pakkuvad ettevõtted. Ametlikult
* [[Lubaringvõrk|tokenid]], mida kasutatakse võrgumängudes või e-teenuste osutamisel määratud keskkonnas tehingute arvestamiseks. Sõltuvalt keskkonna haldaja tahtest võivad token'id olla vahetatavad või mittevahetatavad tegelikuks rahaks.Füüsilises maailmas on tokenite vasteks [[Žetoon|zetoonid]].
* [[krüptoraha]] on maksevahend, mille emissioon ja haldus on detsentraliseeritud ning [[Plokiahel|plokiahela]] rakenduse kaudu muudetud mittemanipuleeritavaks. Krüptoraha nimetatakse ka virtuaalseks valuutaks, kuna selle väärtust arvestatakse selle enda (s.t ametlikult kehtivast rahast erinevates) väärtusühikutes. Sellesse gruppi kuuluvad kõik krüptograafilistel algoritmidel põhinevad rahad.
13. rida:
1997. aastal käivitas Coca-Cola oma joogiautomaatides mobiilmaksete tegemise võimaluse, võttes sellega kasutusele oma digiraha.
1998. aastal avas Charles Cohen
1998. aastal avas PayPal Holdings Inc oma USD põhineva makseteenuse, mis sai tuntuks nime all PayPal. See töötab endiselt.
1999 aastal alustas tegevust Digital Monetary Trust, mis emiteeris e-raha „rand“ (tuntud libertaarse ideoloogi Ayn Rand’i auks), mida vahetati ametlike valuutade vastu. Selle haldamiseks loodi kolmekihiline tsentraliseeritud
1999. aastal asutas Hiina ettevõte Tencent QQ (腾讯QQ) veebipõhiselt tekstisõnumeid, online mänge, muusikat, mikroblogimist jms teenuseid pakkuva keskkonna. Teenuse eest tasumiseks tuli osta ettevõtte enda digiraha, mille tunnuseks oli Q ja punase salliga pingviin. 2014. aastal kasutas selle teenuseid üheaegselt 200 miljonit inimest ning 2016. aastal oli selles keskkonnas 899 miljonit aktiivset kontot. Kuna Q-raha kasutati ka omavaheliste tehingute tegemiseks, siis selle erakordselt suure käibe tõttu hakkas Hiina Keskpank seda süüdistama ametliku raha jüaani (RMB) inflatsioonis.<ref>[http://www.atimes.com/atimes/China_Business/HL05Cb01.html]„China's virtual currency threatens the Yuan". Asia Times Online. 5 December 2006. Retrieved 14 May 2016</ref>
28. rida:
== Ametlik määratlus ==
Euroopa Keskpank (EKP) on välja andnud E-raha direktiivi (algselt 2000/46/EC, täiendatud 2009/110/EC)
Euroopa Keskpanga (EKP) 2012 aasta oktoobris märgiti, et digiraha on seadusega sätestamata raha vorm, mida emiteerivad ja millega tehtavaid tehinguid kontrollivad selle arendajad ning mida saab kasutada eelnevalt määratletud virtuaalse kogukonna sisestes tehingutes.<ref>"Virtual Currency Schemes" (PDF). ecb.europa.eu. October 2012. Retrieved 1 February 2018.</ref>▼
▲
EKP 2015. aastal välja antud aruande „Virtuaalsed rahasüsteemid – täiendav analüüs“ järgi esindab digiraha seadusega sätestatud ametlikku raha, kuid määratud juhtudel võib seda kasutada ka alternatiivse maksevahendina. Digiraha ei väljasta keskpank, krediidiasutus ega e-raha haldav institutsioon.<ref>"Virtual currency schemes - a further analysis" (PDF). ecb.europa.eu. February 2015. Retrieved 1 February 2018.</ref>
40. rida ⟶ 42. rida:
* [[E-raha]]
* [[Fiat-raha]]
*[[Keskpanga digiraha]]
* [[Raha]]
* [[Rahasüsteem]]
| |||