Vikipeedia

Mihhail Lermontov: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
EKaukonen (arutelu | kaastöö)
399 muudatust
Tegin ümber suure osa Loomingu alajaotuse sisust, mis oli väga ebamäärane ja arusaamatu. Kirja pandud märksõnad muutsin loogilises järjekorras kulgevateks lauseteks.
1. rida:
{{See artikkel|räägib luuletajast; laeva kohta vaata artiklit [[M. J. Lermontov]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2007}}
{{Viitamata}}[[Pilt:Mikhail lermontov.jpg|pisi|Mihhail Lermontov]]▼
{{keeletoimeta}}
'''Mihhail Jurjevitš Lermontov''' ([[vene keel|vene]] Михаил Юрьевич Лермонтов;) [[15. oktoober]] <small>(3. oktoober [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1814]] [[Moskva]] – [[27. juuli]] <small>(15. juuli vanas kalendris[[vkj]])</small> [[1841]] [[Pjatigorsk]]) oli vene luuletaja.▼
▲[[Pilt:Mikhail lermontov.jpg|pisi|Mihhail Lermontov]]
▲'''Mihhail Jurjevitš Lermontov''' ([[vene keel|vene]] Михаил Юрьевич Лермонтов; [[15. oktoober]] <small>(3. oktoober [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1814]] [[Moskva]] – [[27. juuli]] <small>(15. juuli vanas kalendris)</small> [[1841]] [[Pjatigorsk]]) oli vene luuletaja.
 
==Elulugu==
 
Ta sündis Moskvas [[17. sajand]]il (1613) Venemaale ümberasunudümber asunud [[šotlased|šoti]] Learmonthi aadlisuguvõsast põlvneva Juri Petrovitš Lermontovi ([[1787]]–[[1831]]) ja Marja Mihhailovna Lermontova (sündinud Arsenjeva; [[1795]]–[[1817]]) perekonnasperekonda. Vanemate kooselu ei olnud õnnelik, lõbujanuline ja truudusetu Juri Lermontov pettis oma abikaasat järjekindlalt. Lõpuksning lõpuks elasid nad üldse lahus. Kui Marja Lermontova suri 1817. aastal [[tuberkuloos]]i suri, siis nõudis lapse hooldusõiguse endale Mihhaili emapoolne vanaema Jelizaveta Aleksejevna Arsenjeva ([[1773]]–[[1845]]). Kuivõrd tulevase luuletaja isa oli vaene ja sõltus oma abikaasa suguvõsa rahadest, tuli tal ämma nõudmisele järele anda. Poiss kasvas üles vanaema juures [[Penza kubermang]]us.
 
Lapsepõlves kannatas Mihhail Lermontov viletsa tervise käes, –muu muuhulgashulgas ravis vanaema teda kolmel korral [[Kaukaasia]]s.
 
ÕppisMihhail õppis esmalt prantslasest koduõpetaja Gendrot' juhendamisel janing hiljem MoskvasMoskva [[ülikool]]i pansionaadis. Astunud ülikooli, kuulas ta ära ühe kursuse, pettus kõrghariduses ja kolis [[Peterburi]], kus astus sõjakooli. Novembris [[1832]] nimetati ta alamohvitserina teenima kaardiväe husaaripolku. Koos kaaskadeti [[Nikolai Martõnov]]iga andis ta välja käsikirjalist ajakirja Школьная заря.
 
[[1837]]–[[1838]] teenis Mihhail husaarivägedes Kaukaasias. PeatseltSealt tagasipöördumise järel pidas ta [[duell]]i Prantsusmaa suursaadiku poja Ernest de Barante'ga, mis lõppes mõlemale osapoolele vigastusteta. Lermontov vahistati ja suunati seejärel teenima uuesti Kaukaasiasse, seekord jalaväepolku.▼
Ta oli tundlik, raske iseloomuga poiss; mitte eriti kena välimusega, kuid naiste seas populaarne.▼
 
Talvel [[1841]] veetis ta puhkuse Peterburis ja püüdis erru minna, et pühenduda täielikult kirjandusele, kuid vanaema vastuseisu tõttu see ei õnnestunud ja sama aasta kevadel pöördus Lermontov tagasi Kaukaasiasse. [[Pjatigorsk]]is tekkis tal sama aasta suvel tüli oma kunagise õpingu- ja teenistuskaaslase, erumajor Nikolai Martõnoviga. Konflikt päädis [[27. juuli]]l 1841 toimunud duelliga, kus Martõnov tulistas Lermontovile rindu ja tappis ta.▼
▲[[1837]]–[[1838]] teenis husaarivägedes Kaukaasias. Peatselt tagasipöördumise järel pidas ta [[duell]]i Prantsusmaa suursaadiku poja Ernest de Barante'ga, mis lõppes mõlemale osapoolele vigastusteta. Lermontov vahistati ja suunati seejärel teenima uuesti Kaukaasiasse, seekord jalaväepolku.
 
▲Ta oli tundlik, ja raske iseloomuga poiss; mitte eriti kena välimusega, kuid naiste seas populaarne.
Talvel [[1841]] veetis ta puhkuse Peterburis ja püüdis erru minna, et pühenduda täielikult kirjandusele, kuid vanaema vastuseisu tõttu see ei õnnestunud ja sama aasta kevadel pöördus Lermontov tagasi Kaukaasiasse.
 
▲[[Pjatigorsk]]is tekkis tal sama aasta suvel tüli oma kunagise õpingu- ja teenistuskaaslase, erumajor Nikolai Martõnoviga. Konflikt päädis [[27. juuli]]l 1841 toimunud duelliga, kus Martõnov tulistas Lermontovile rindu ja tappis ta.
 
==Looming==
 
VarakultLermontov hakkas luuletama juba varajases eas. TundisTa tundis [[romantikute luule]]t, kujunesning kujundas tasapisi välja oma [[stiil]]<nowiki/>i. [[Ülikool]]is kästi aga luuletamist varjata. Varasema luule teema üksildus ja eraldatus. [[Armastus]] tähendab truudusetust, sõprus petmist ja unistus illusiooni. Ei loobu võitlemisest, kuigi näeb, et see on võimatu. Varase luule tegelane on kahepalgeline: hing püüdleb [[vabadus]]e poole, elu hoiab orjaahelais.
 
Tema luule algusperioodi iseloomustab üksilduse ja eraldatuse teemade käsitlemine, autori kahepalgeline mina: hind püüdleb vabaduse poole, aga elu hoiab orjaahelais. [[Armastus]] tähendas truudusetust, sõprus petmist ja unistus illusiooni. Luule peategelane ei loobu võitlemisest, kuigi näeb, et see on võimatu. Üks tuntumaid luuletusi sellest perioodist on "[[Puri (Lermontov)|Puri]]", mis ühendab kaks põhimotiivi – [[priius]]e ja vangipõlve, [[mäss]]umeele ja sunnitud [[rahu]]. Sel perioodil kirjutab veel ka muid asju. Teenis [[tsaar]]i [[Kaardivägi (ihukaitsevägi)|kaardiväes]], aga [[sõda]] ei olnud, oli aktiivne seltskonnaelus. Hakkas naistemeheks.
 
Tuntud on näidend "[[Maskeraad (näidend)|Maskeraad]]", mille tegevus toimub 1830. aastate keskpaigus Peterburis. Peategelane on mängur Arbenin ning aluseks on romantiline süžee deemonist. Lermontov avaldas näidendist 5 versiooni, kuid [[tsensuur]] keelas teose ära.
Näidendi "[[Maskeraad (näidend)|Maskeraad]]" tegevus 1830ndate keskel Peterburis. Ühes kaardimängus mängib mingi mees petturile [[raha]] maha. Üks nägi pealt ja tal hakkab vürstist kahju. Saavad sõpradeks. Tutvub ühe naisega, kellele ta kingib mingi võru, mis oli tegelikult tema sõbra oma. Vürsti tahetakse tappa. Vürsti naine langeb. Sõber tapab naise. Naine üritab kõik ära rääkida,õnnestumata, aga sellele vaatamata selgub lõpus tõde. See oligi nii plaanitud kättemaksuks. Deemoni mäss jumala vastu, lõpus pettub ja deemon jääb üksi ja jumal võidab. Lermontov avaldas 5 versiooni, kuid [[tsensuur]] keelas teose ära.
 
[[1830]]. aastad olid Lermontovi jaoks loominguliselt viljakad: ta kirjutas üle 300 luuletuse, mitu [[draama]]t, ja poeemi. OmaSuure loomingusselöögina suhtubmõjus rangelt.talle [[Puškin]]i surm suur1837. löökaastal, jamillest kirjutas ka raevuka, aga ülistava tooniga luuletuse "[[Poeedi surm]]". SedaLuuletust ei avaldatud, kuid see levis käsikirjaliselt väga kiiresti käsikirjaliselt. Raevukas,Täisküpsuse agasaavutas tema luule ajavahemikus ülistav1837–1841.
 
[[Pilt:Lermontov TiflisGLM.jpg|pisi|Lermontovi joonistus "Vaade Tbilisile" ([[1837]])]]
 
 
Üks peamistest teemadest Lermontovi luules on oma põlvkõnna lüüriline kujutamine. Mõnigaid teoseid:
 
"[[Valelik]]" – mägilastele pühendatud sõjavastane luuletus.
 
"[[Mõtisklus]]" – kujutab inimesi tarbetutena, kes liiga palju teevad ja liiga vähe usuvad.▼
Lüürika – luule saavutas täisküpsuse 1837–1841. Oma põlvkonna lüüriline kujutamine.
 
"Borodino" – luuletuse kangelane on tavaline ja tagasihoidlik inimene rahva hulgast, kes mõistab ühiskonda hukka, kuid tunneb ise ennast ühe osana sellest. Temas on romantilisust, kuid samal ajal pakatab ta ka jõust ja tahtest, olles loomu poolest võitleja, kelle sõnad ei lähe tegudest lahku ning kes ei karda surma.
▲"[[Mõtisklus]]" kujutab inimesi tarbetutena, kes liiga palju teevad ja liiga vähe usuvad.
 
"[[Laul tsaar Ivan Vassiljevitšist]] ..." – kirjutatud rahvalaulu laadis, viib lugeja [[16. sajand]]isse.
Romantiline võitlev kangelane, tahtevabaduse kehastus. Mõistab ühiskonda hukka. Ise tunneb ennast ühe osana sellest. Otsib rahvalikkust. Luuletusse ilmus inimene rahva hulgast, tavaline, lihtne ja tagasihoidlik inimene, ühiskonna liige. Pakatab jõust ja tahtest, loomu poolest võitleja ega karda surma. Tema sõnad ei lähe tegudest lahku – "Bordino".
 
"[[LaulKodumaa" tsaar– Ivankõige Vassiljevitšist]] ..."täiuslikumalt on kirjutatudrahvuslikkuse rahvalauluideed laadiskajastatud jajust viibselles meid [[16luuletuses. sajand]]isse. Kõige täiuslikumalt kehastab rahvuslikkuse idee luuletuses "Kodumaa", kus Lermontov teeb vahet oma isamaa-armastuse ja ametliku kroonipatrioismikroonupatriotismi vahel. LoobKodumaast kurvaluuakse pildikurb kodumaast.pilt, mis on Deemonlikdeemonlik ja rahvalik, agaent kumbki pole halb.
 
Viimastel aastatel suundub realismi, aga säilitab romantismi.
 
Viimastel aastatel suundub ta oma loominguga rohkem realismi, säilitades siiski ka romantismi jooni. Luuletustest kajab mässumeelsust ning kaasaja hukkamõistu.
Mässumeelsus, kaasaja hukkamõist.
 
"[[Mtsõri]]" vene– peategelane on Vene vägede poolt vangistatud mägilane. Vastandamine. VabadusearmastusLuuletus saabräägib võituvabadusearmastusest.
 
Mahukas poeem "[[Deemon (Lermontov)|Deemon]]" onkäsitleb legendlegendi deemonist, kelle võlub ära gruusiaGruusia vürstitari ilu. VõrgutabDeemon vürstitari. Deemonon kui teadmise ja vabaduse kuningas. Keskne tegelane [[deemon]] –, langenud ingel, mässkes mõistetakse hukka [[Jumal]]a vastu, mõistetaksemässamise hukkapärast, agakuid kes jääb endale kindlaks.
 
== Kirjandus ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Lermontov"