Éponine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Rohkem jälgitakse Éponine'i tegemisi romaani kolmandas köites. Hugo mainib, et tüdruk on sirgudes muutunud inetuks, ta on räsitud, tal on mõned hambad puudu ja juuksed sorakil ning ta näeb oma tegeliku ea kohta tunduvalt vanem välja. Ta kannab määrdunud ja koledaid riideid. Koos õe Azelmaga abistatakse isa mitmesugustel kelmustel ja vargustel.
Tüdruk on kõrvuni armunud tudeng [[Marius]]esse, kes aga teda sugugi tähele ei pane. Südamevalust hoolimata aitab Éponine oma armastatu kokku viia tema ihaldatud tüdruku [[Cosette]]'iga, pärast mida Éponine hukkub [[Pariis]]i tudengirahutuste käigus. Tüdruk püüab oma kehaga kinni Mariuse suunas lastud kuuli. Ta palub Mariust, et see lubaks teda enne surma laubale suudelda. Kui Marius laseb selle juhtuda, sõnab Éponine, et "ilmselt olin ma, härra Marius, teisse õige pisut armunud" ning sureb barrikaadidel verekaotusesse. Kirjanik mainib hiljem, et Éponine'i laip lebas tänaval
Muusikalis "Hüljatud" on Éponine'i karakter võrreldes kirjandusteoses öeldule muudetud tunduvalt romantilisemaks ja sügavamaks, publikule sümpaatsemaks. Kui romaani lugedes on mitmed Éponine'i käitumised tõlgendatavad kiiva omamissooviga, millega seostub isegi teatav annus kiuslikkust, siis lavateoses tõuseb peatähtsaks armastus Mariuse vastu. Éponine'i muusikaline partii on lüüriline, kuid tüdruku mitmekesine karakter pakub näitlejale alati huvitavaid mänguvõimalusi. Sageli on see roll naisnäitlejatele üks soovitumaid muusikalides.
| |||