Redaktsioon: 1. aprill 2019, kell 10:23 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine using AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. detsember 2019, kell 17:59 redigeeri eemalda Pault (arutelu \| kaastöö) 1637 muudatust Kirjavea parandus Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
34. rida: Päriliku eliidi poolt valitsetavates ühiskondades teenisid kirikuametnikud valitsejat. Ilmalik ametkond kujunes Euroopas välja alles [[Martin Luther\|Lutheri]] algatatud [[reformatsioon\|usureformi]] ja selle mõjul kõigepealt [[Preisimaa]]l. Kuna esimesed ilmalikud ametnikud olid sõjaväelased, kui ainus organiseeritud, koolitatud ja kuningale otseselt alluv isikkoosseis, siis hakatigi Preisimaad nimetama maaks "kus armeel on oma riik". Preisi mudel ([[kameralism]]) sai eeskujuks modernsetele territoriaalriikidele, mis tekkisid ja kujunesid välja 19. ja 20. sajandil. Märkimisväärse panuse ilmaliku bürokraatia arengusse andis ka [[Oliver Cromwell\|Cromwell]] Inglismaal tsiviilteenistuse loomisega ning [[Napoleon]] Prantsusmaal oma kodifikatsiooni kehtestamisega.<ref name="xhcuD" /> [[Industriaalrevolutsioon\|Industriaalse revolutsiooni]] ja maailmamajanduse arenedes hakkas tööjaotusel ja turumajandusel põhinevates ühiskondades kasvama rahvakihtide rahulolematus rikkuse ~~kasvu~~ erinevuste kasvu pärast . See omakorda põhjustas seeria revolutsioonilisi riigipöördeid, mille käigus senine pärilik eliit kukutati võimult ning võim läks rahva valitud erakondade ja esindusorganite ([[parlament]]ide, Eestis [[Riigikogu]]) kätte. Kuna valimistel määras võidu saadud häälte arv ja suurem osa hääli oli vaesema elanikkonna osa (n-ö kaotajate) valduses, siis pidid isikud, kes tahtsid valituks saada lubama neile midagi, mille eest nad olid oma hääle valmis neile andma. Reeglina tähendas see rahalisi toetusi ja majanduslikku heaolu. Kuna aga poliitikutel puudusid reeglina eelteadmised riigi majandusest ja rahandusest, siis viis see lõppkokkuvõttes bürokraatia domineerimisele ühiskonnas. See omakorda pani paljusid ühiskonnauurijaid juurdlema bürokraatia rolli üle. [[John Stuart Mill]] ja [[Karl Marx]] analüüsisid ja hakkasid arendama teooriat, mis käsitles bürokraatia rolli majanduses ning selle võimu teostamise mehhanisme. [[Max Weber]] oli esimene, kes sõnastas arusaama bürokraatiast kui modernse riigi alustalast ning juba 19. sajandi lõpus hakkas see laienema ka muudesse valitsusvälistesse organisatsioonidesse.<ref name="lJ7sZ" /> [[Franz Kafka]] on kirjeldanud bürokraatlikku ühiskonnakorraldust oma teostes.

Bürokraatia: erinevus redaktsioonide vahel