Vikipeedia

Lingala keel: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P pisitoimetamine
2. rida:
| nimi = lingala keel
| keelkonnavärv = bantu
| riigid = [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]]<br/> [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigis]]<br/> [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]]<br/> [[Angola|Angolas]]s
| piirkond = [[Bandundu provints]], [[Ekvaatoriprovints]], [[Idaprovints (Kongo DV)|Idaprovints]]
| rääkijad = 2 040 000 emakeelena kõnelejat (2000)<ref name="Ethnologue" />, 7 miljonit inimest räägib teise keelena (kokku üle 10 miljoni kõneleja). <ref name="About World Languages" />
 
| keelkond = [[Nigeri-Kordofani keeled|Nigeri-Kordofani hõimkond]]
26. rida:
}}
 
'''Lingala keel''' ehk '''ngala keel''' (varasem eestikeelne nimetus ''bangala keel'') kuulub [[Bantu keeled|bantu keelte]] hulka ning on laialt levinud [[Kongo DV]] [[Bandundu provintsis]], [[Ekvaatoriprovints]]is ja [[Idaprovints (Kongo DV)|Idaprovints]]is (välja arvatud provintsi kaguosa) ja [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigis]]. Kõnelejaid leidub ka [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]] ja [[Angola|Angolas]]s. <ref name="About World Languages" />
 
Rohkem kui kaks miljonit inimest räägib lingala keelt emakeelena, seitse miljonit inimest aga teise keelena. Kokku on üle kümne miljoni lingala keele kõneleja.<ref name="UCLA Lanuage Materials Project: Language Profile" />
32. rida:
==Keele struktuur==
===Toon===
Lingala keel on [[Toonikeel|toonikeel]]. [[Toon]] iseloomustab sõnapaare või fraase, mis erinevad teineteisest ainult ühe [[Fonoloogiline element|fonoloogilise elemendi]] võrra: nt ''moto'' (elusolend) ja ''motó'' (pea) või ''kokoma'' (kirjutama) ja ''kokóma'' (saabuma). On olemas kaks peamist tooni: kõrge toon ja madal toon. Olemas on ka kolmas, mis algab kõrgelt, muutub sügavamaks ja lõpeb uuesti kõrgena – kõik toimub sama [[vokaal|vokaali]]i hääldamise jooksul. <ref name="Lingala language" />
 
===Tähestik===
Lingala kirjakeeles kasutatakse 35 tähte (nende hulgas seitse [[täishäälik|täishäälikut]]ut ja [[digraaf|digraafi]]i ehk häälikule vastavat mitme tähe ühendit, nt ''ch''). Kõikidel digraafidel on tähestikus oma kindel koht. <ref name="Lingala language" />
 
{| class="wikitable"
220. rida:
 
===Süntaks===
Tavaline sõnajärg lingala keeles on [[SVO]] ehk [[Alus (keeleteadus)|alus]]-[[Verb|verb]]-[[Sihitis|sihitis]]. Siiski võib alus järgneda verbile, kui viimast juhul rõhutatakse. <ref name="Ethnologue" />
 
===Ajad===
Lingala keeles on kolm aega: [[Minevik (keeleteadus)|minevik]], [[Olevik|olevik]] ja [[Tulevik (keeleteadus)|tulevik]].<ref name="About World Languages" />
 
===Ainsus ja mitmus===
Enamik lingala [[nimisõna|nimisõnade]]de [[Mitmus|mitmustestmitmus]]test on moodustatud [[sufiks|sufiksiga]]iga ''ba'', mis on paigutatud nimisõna ette.
 
Näiteks:<br />
236. rida:
 
''nzúbé'' (oga), ''ba nzúbé'' (ogad)
 
 
Kuid on ka erandeid. Osa nimisõnade mitmus, mis algavad ''li''- või ''lo''-ga, moodustatakse sufiksiga ''ma'', viimane asendab ''li''-d või ''lo''-d. Mõningate nimisõnade mitmus, mis algavad ''mo''-ga, moodustatakse sufiksiga ''mi'', viimane asendab ''mo''-d.
248. rida ⟶ 247. rida:
 
''mondélé'' (valgenahaline), ''mindélé'' (valgenahalised)
 
 
Väga väheste nimisõnade mitmus, mis algab ''mwá''-ga, moodustatakse ''ba''-ga, mis asendab sufiksi ''mwá''.
286. rida ⟶ 284. rida:
''Oútí wápi''? – Kust sa pärit oled?
 
''Nabúngí nzelá''. – Ma olen eksinud. <ref name="Essential Lingala Phrases" />
 
==Kirjaviis==
Lingala keelel on mitmeid erinevaid kirjasüsteeme, kuid see on rohkem kõneldav keel kui kirjalik keel, sest lingala keele kõnelejate kirjaoskuse tase on väga madal. <br />
Enamik nendest kirjasüsteemidest on mõeldud kindlaks otstarbeks, [[ortograafia|ortograafiad]]d on paindlikud ja varieeruvad. Osa neist on oluliselt mõjutanud [[Prantsuseprantsuse keel|prantsuse keele]]e ortograafia. <br />
Lingala keeles on kasutusel [[Ladina tähestik|ladina tähestik]]. <ref name="Lingua language - Writing system" />
 
==Põhiarvsõnad==
Lingala [[Põhiarvsõna|põhiarvsõnadpõhiarvsõna]]d ühest kümneni:<br />
 
üks – ''mókó''
320. rida ⟶ 318. rida:
Standardset lingalat kasutatakse enamasti uudiste ülekandmiseks raadios või televisioonis, religioosseteks teenistusteks katoliku kirikus ning keele õpetamiseks erinevatel tasemetel. See on laialdaselt kasutusel just formaalsetes situatsioonides.<br />
Kõnekeelset lingalat kasutatakse tavaliselt oma igapäevavestlustes, st eelkõige mitteformaalsetes olukordades. Suurem osa lingala lauludest esitatakse kõnekeelses lingalas.<br />
Kinhasa lingala ja Brazzaville’i lingala on mõlemad Kongo pealinnadest pärit [[Dialekt|dialektiddialekt]]id, mis on mõjutatud teistest bantu keeltest ja ka prantsuse keelest (ametlik keel mõlemas riigis). <br />
Kinshasas kõneldav lingala keel sisaldab palju prantsuse sõnu, jäädes ometi truuks lingala grammatikale. See on tõenäoliselt Kongo DV kõige kiiremini leviv ''[[Lingua franca|lingua franca]]'', sest seda kasutatakse nt sõjaväes ja samuti Sahara-taguse [[Aafrika]] popmuusikas. <ref name="Lingala alphabet, pronunciation and language" />
 
==Viited==
336. rida ⟶ 334. rida:
}}
 
[[Kategooria: Bantu keeled]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Lingala_keel"