Ameerika Ühendriikide Salateenistus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
kirjaviga |
Uus mall, sisukord, struktuur, ajalugu. |
||
1. rida:
{{infokast ametikoht
| nimetus = United States Secret Service
| omakeelne_nimetus = USA Salateenistus
[[Pilt:Logo of the United States Secret Service.svg|pisi|Salateenistuse embleem]]▼
| embleemiallkiri = Salateenistuse embleem
| lipuallkiri = Salateenistuse lipp
| ametis = 7,000+ (2019)
| ametisalates = {{Algusaeg ja vanus|1865|7|5}}
| tüüp = Õiguskaitseamet
| lühend = USSS
| liikmesus = [[Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium]]
| asukoht = [[Washington]]
| viimane = James M. Murray, Direktor
| asetäitja = Leon Newsome III, Asedirektor
}}
'''United States Secret Service''' (lühend '''USSS''') ehk Ameerika Ühendriikide Salateenistus on [[Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium]]i (''Department of Homeland Security'') alla kuuluv Ameerika riigiasutus. (Alates loomisest 1865 aastal kuni 2003. aastani allus USSS [[Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium]]ile (''Department of Treasury'')).
==Ajalugu==
Salateenistuse loomisel aastal [[1865]] oli tema ülesandeks võidelda valerahategijatega. Paar aastat hiljem, [[1867]], lisandus ka "võitlus riigi aluseid õõnestavate elementide" vastu. Sellega sattusid USSSi tähelepanu alla ka näiteks [[Ku Klux Klan]], salaviinatootjad ja palju teisi, kelle tegevus oli vastuolus föderaalseadustega. Pärast seda, kui [[1901]]. aastal mõrvati Ameerika Ühendriikide president [[William McKinley]], lisandus salateenistuse ülesannete hulka presidendi kaitsmine. [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1922]] loodi [[Valge Maja]] ehk USA presidendi ametliku residentsi kaitseks Valge Maja politsei, mis aastal [[1930]] liideti ametlikult salateenistusega.
1968. aastal, kui [[Robert F. Kennedy]] mõrvati, pani [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] salateenistuse kaitse alla ka 2-3 presidendivalimiste esimese vooru läbinud ja teise vooru pääsenud presidendikandidaati, samuti on kaitse all ka asepresidendi nominendid.
2001. aastal, pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]], kirjutas president [[George W. Bush]] seadusesse [[USA PATRIOT Act|Patriot seaduse]] (Patriot Act), mis ühendas erinevate föderaalagentuuride luureosakondi ja moodustas uue salateenistuse elektroonika kuritegude rühma.
2003. aasta märtsi alguses anti salateenistus üle äsja asutatud Sisejulgeolekuministeeriumile.
2010. aasta seisuga oli salateenistusel üle 6,500 töötaja: 3,200 eriagenti, 1,300 tavaohvitseri ja 2,000 tehnika- ning haldus-töötajaid.
==Missioon==
Tänapäeval jaguneb salateenistuse töö 2 põhilisse gruppi:
Osaliselt ja teatud diplomaatiliste mööndustega kaitseb salateenistus ka mõningaid USA-d külastavaid riigijuhte – üldjuhul ainult kuningaid, kuid mõningatel juhtudel ka presidente. Samuti on salateenistuse kaitse all 2–3 presidendivalimiste esimese vooru läbinud ja teise vooru pääsenud presidendikandidaati.
16. rida ⟶ 38. rida:
Asepresidente koos abikaasa ning alla 16-aastaste lastega kaitstakse kuus kuud peale ametist lahkumist (sisejulgeolekuminister saab pikendada).
==Struktuur==
'''Salateenistuse auastmed'''
{{Div col|colwidth=18em|sisu=
* Salateenistuse Direktor (''Director of Secret Service'')
* Asedirektor (''Deputy Director'')
* Tegevjuht (''Chief Operating Officer'')
* Direktori Asetäitja (''Assistant Director'')
* Asedirektori Asetäitja (''Deputy Assistant Director'')
}}
---
{{Div col|colwidth=18em|sisu=
* Vastutav Eriagent (''Special Agent in Charge'')
* Ase-Vastutav Eriagent (''Deputy Special Agent in Charge'')
* Vastutava Eriagendi Asetäitja (''Assistant Special Agent in Charge'')
* Eriagent (''Special Agent'')
* Luureohvitser/Eriohvitser (''Investigative Officer/Special Officer'')
* Tavaohvitser (''Uniformed Division Officer'')
}}
== Välislingid ==
| |||