Fiat-raha: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Teksti täiendused ja piltide uuendamine Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus |
Tekstiprandus |
||
35. rida:
Kui keskpank ja erapangad nõuavad laenuna väljastatud raha eest intressi tasumist, siis küsivad nad turult tagasi rohkem raha, kui sinna on välja antud. Probleemid tekivad sellest, et raha ei paljune! Seega nõudes turult tagasi rohkem raha, kui sinna välja anti, tekitatakse likviidsuskriis. Kui pangad tegutsevad koordineeritult, s.t väljastavad üheaegselt palju krediiti, siis põhjustab see perioodiliselt korduvaid majandusbuume (raha üleküllus) ja likviidsuskriise. Seda väidet ilmestab suurepäraselt juuresolev pilt Ameerika Ühendriikide rahasüsteemi ajaloost.
[[Fail:FED balance sheet 2004-2019.png|pisi|Föderaalreservi bilansimahu muutumine aastatel 2004-2019.]]
Kui riigi rahasüsteemi valitsejad tahavad piirata likviidsuskriisi mõju majandusele ja seeläbi pehmendada majanduse tsüklilisest arengust tulenevaid probleeme, siis peavad nad kogu aeg raha juurde trükkima. See aga tähendab, et katteta raha hulk kasvab ning see omakorda põhjustab raha väärtuse vähenemise - inflatsiooni. Vaadates juuresolevat diagrammi näeme, et alates riikidevahelise Bretton-Woods'i lepingu sõlmimisest 1944. aastal, kadus deflatsioon ning dollarite kogus rahaturul hakkas järjekindlalt kasvama ning muutus eriti kiireks
[[Fail:ECB-Balance-Sheet-until-November-2018-768x504.png|pisi|Euroopa Keskpanga bilansimahu muutumine peale 2008. aastal alanud ülemaailmset likviidsuskriisi. ]]
Kui Ameerika Ühendriikide [[Föderaalreservi Süsteem|Föderaalreservi]] rahapoliitika eesmärgiks on sõnastatud tööhõive maksimeerine, siis Euroopa Keskpanga (EKP) rahapoliitika eesmärgiks on määratletud vähemalt 2% inflatsiooni hoidmine.<ref>ECB homepage, Monetary Policy. 13.10.2019. https://www.ecb.europa.eu/mopo/html/index.en.html</ref> Mõlemal juhul tähendab see, et keskpangad peavad likviidsuskriisi vältimiseks emiteerima kogu aeg raha juurde. Kuid iga-aastane 2% inflatsioon tähendab, et inimeste käes oleva või pangaarvel seisva raha väärtus väheneb igal kuul 0,17% ning 50 aasta pärast on tänavu emiteeritud raha väärtus muutunud nulliks!
| |||