Erinevus lehekülje "Ameerika Ühendriigid" redaktsioonide vahel

osamaaaaaa
P (Tühistati kasutaja 193.40.113.30 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Varikonto.)
Märgis: Tühistamine
(osamaaaaaa)
Märgised: Visuaalmuudatus Asendamine blanking
osama bin laden
{{suunamine|USA|Teiste tähenduste|USA (täpsustus)}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
{{keeletoimeta}}
 
{{Riik
| riiginimi = Ameerika Ühendriigid
| omastav = Ameerika Ühendriikide
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = United States of America
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapp = Great Seal of the United States (obverse).svg
| asendikaart = United States in the world (W3).svg
| deviis =
| ametlik_keel = [[inglise keel|Inglise]] (''[[de facto]]'')
| pealinn = [[Washington]]
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Donald Trump]]
| valitsusjuhi_ametinimi = asepresident
| valitsusjuhi_nimi = [[Mike Pence]]
| pindala =
| rahvaarv =327 167 434
| rahvaarv_seis =2018
| iseseisvus = [[4. juuli]] [[1776]]
| valuuta = [[USA dollar|Dollar]] (USD)
| ajavöönd = [[Maailmaaeg]] −5 kuni −10
| hümn = [[Ameerika Ühendriikide hümn|The Star-Spangled Banner]]
| üladomeen = [[.us]], [[.edu]], [[.gov]], [[.mil]]
| telefonikood = 1
| riigikord = [[presidentaalne vabariik|Presidentaalne]] [[liitriik]]
| SKT =
| SKT_elaniku_kohta =
| märkused =
}}
 
'''Ameerika Ühendriigid''' ehk '''Ühendriigid '''([[inglise keel]]es ''United States of America'', lühend ''USA''; varem ka ''Põhja-Ameerika Ühendriigid'') on [[riik]], mille põhiosa paikneb [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandri]] keskosas. Riik piirneb idas [[Atlandi ookean]]i ja läänes [[Vaikne ookean|Vaikse ookeaniga]]. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel [[maismaapiir]] [[Kanada]] ja lõunas [[Mehhiko]]ga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub [[Alaska]] osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes [[merepiir]] [[Venemaa]]ga. Ameerika Ühendriikidele kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas [[Hawaii osariik]] [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]].
 
Ameerika Ühendriigid koosnevad 50 [[Osariik (USA)|osariigist]], millel vastavalt riigi [[Föderalism|föderalistlikule]] süsteemile on osaline [[autonoomia]]. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.
 
Ameerika Ühendriigid said alguse [[Kolmteist kolooniat|Briti kolmeteistkümne asumaa]] [[Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon|iseseisvusdeklaratsioonist]], millega nad kuulutasid end vabadeks ja iseseisvateks riikideks.
 
[[20. sajand]]i keskpaigas sai Ameerika Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas.{{lisa viide}}
 
== Riik ==
=== Riigivalitsemine ===
Ameerika Ühendriikide kõrgem seadusandlik võim on [[Ameerika Ühendriikide Kongress]], mis koosneb kahest kojast:
*ülemkojast ehk [[Ameerika Ühendriikide Senat|senatist]] ja
*alamkojast ehk [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|esindajatekojast]].
:Mõlemad kojad peavad istungeid pealinnas [[Washington]]is asuvas [[Kapitoolium (Washington)|Kapitooliumis]].
 
Riigi juht on [[Ameerika Ühendriikide riigipeade loend|president]], täidesaatev võim on [[Ameerika Ühendriikide Presidendi kabinet]] ehk valitsuskabinet, mille liikmeks olevad ministrid teostavad riigijuhtimisülesandeid läbi neile alluvate [[Ameerika Ühendriikide ministeeriumide loend|ministeeriumite]]. Riigi välispoliitikat teostatakse läbi välisministri ehk [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i.
 
[[2017]]. aastast on Ameerika Ühendriikide president [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] esindaja [[Donald Trump]], asepresident on [[Mike Pence]],
 
{{vaata ka|Ameerika Ühendriikide ministeeriumide loend}}
{{vaata ka|Ameerika Ühendriikide riigiasutused}}
 
=== Haldusjaotus ===
[[Pilt:Map of USA with state names-et.svg|pisi|385px|Ameerika Ühendriikide osariigid]]
{{vaata|Osariik (USA)}}
Ameerika Ühendriigid on jaotatud 50 osariigiks ja üheks ringkonnaks ([[Columbia ringkond]]).
 
{| class="wikitable sortable" style="margin:0"
!Osariik (ringkond)
! [[USA postiteenistuse kood|Kood]]
! data-sort-type="number" | Pindala<br />(km²)
! data-sort-type="number" | Rahvaarv<br />(2017)
! Pealinn
|-
| {{PisiLipp|Alabama}}
| AL
| align="right" | 135 765
| align="right" | 4 874 747
| [[Montgomery]]
|-
| {{PisiLipp|Alaska}}
| AK
| align="right" | 1 718 000
| align="right" | 739 795
| [[Juneau]]
|-
| {{PisiLipp|Arizona}}
| AZ
| align="right" | 295 254
| align="right" | 7 016 270
| [[Phoenix]]
|-
| {{PisiLipp|Arkansas}}
| AR
| align="right" | 137 733
| align="right" | 3 004 279
| [[Little Rock]]
|-
| {{PisiLipp|California}}
| CA
| align="right" | 423 970
| align="right" | 39 536 653
| [[Sacramento]]
|-
| {{PisiLipp|Colorado}}
| CO
| align="right" | 269 837
| align="right" | 5 607 154
| [[Denver]]
|-
| {{PisiLipp|Columbia ringkond}}
| DC
| align="right" | 177
| align="right" | 693 972
| [[Washington]]
|-
| {{PisiLipp|Connecticut}}
| CT
| align="right" | 14 357
| align="right" | 3 588 184
| [[Hartford]]
|-
| {{PisiLipp|Delaware}}
| DE
| align="right" | 6452
| align="right" | 961 939
| [[Dover (Delaware)|Dover]]
|-
| {{PisiLipp|Florida}}
| FL
| align="right" | 170 451
| align="right" | 20 984 400
| [[Tallahassee]]
|-
| {{PisiLipp|Georgia}}
| GA
| align="right" | 154 077
| align="right" | 10 429 379
| [[Atlanta]]
|-
| {{PLipp|Hawaii osariik|Hawaii}}
| HI
| align="right" | 28 377
| align="right" | 1 427 538
| [[Honolulu]]
|-
| {{PisiLipp|Idaho}}
| ID
| align="right" | 216 632
| align="right" | 1 716 943
| [[Boise]]
|-
| {{PisiLipp|Illinois}}
| IL
| align="right" | 149 998
| align="right" | 12 802 023
| [[Springfield]]
|-
| {{PisiLipp|Indiana}}
| IN
| align="right" | 94 321
| align="right" | 6 666 818
| [[Indianapolis]]
|-
| {{PisiLipp|Iowa}}
| IA
| align="right" | 145 743
| align="right" | 3 145 711
| [[Des Moines]]
|-
| {{PisiLipp|Kansas}}
| KS
| align="right" | 82 277
| align="right" | 2 913 123
| [[Topeka]]
|-
| {{PisiLipp|Kentucky}}
| KY
| align="right" | 104 749
| align="right" | 4 454 189
| [[Frankfort]]
|-
| {{PisiLipp|Louisiana}}
| LA
| align="right" | 134 382
| align="right" | 4 684 333
| [[Baton Rouge]]
|-
| {{PisiLipp|Lõuna-Carolina}}
| SC
| align="right" | 82 965
| align="right" | 5 024 369
| [[Columbia (Lõuna-Carolina)|Columbia]]
|-
| {{PisiLipp|Lõuna-Dakota}}
| SD
| align="right" | 199 905
| align="right" | 869 666
| [[Pierre]]
|-
| {{PisiLipp|Lääne-Virginia}}
| WV
| align="right" | 62 809
| align="right" | 1 815 857
| [[Charleston (Lääne-Virginia)|Charleston]]
|-
| {{PisiLipp|Maine}}
| ME
| align="right" | 86 542
| align="right" | 1 335 907
| [[Augusta (Maine)|Augusta]]
|-
| {{PisiLipp|Maryland}}
| MD
| align="right" | 32 160
| align="right" | 6 052 177
| [[Annapolis]]
|-
| {{PisiLipp|Massachusetts}}
| MA
| align="right" | 27 360
| align="right" | 6 859 819
| [[Boston]]
|-
| {{PisiLipp|Michigan}}
| MI
| align="right" | 250 941
| align="right" | 9 962 311
| [[Lansing]]
|-
| {{PisiLipp|Minnesota}}
| MN
| align="right" | 225 365
| align="right" | 5 576 606
| [[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paul]]
|-
| {{PLipp|Mississippi osariik|Mississippi}}
| MS
| align="right" | 125 546
| align="right" | 2 984 100
| [[Jackson (Mississippi)|Jackson]]
|-
| {{PLipp|Missouri osariik|Missouri}}
| MO
| align="right" | 69 709
| align="right" | 6 113 532
| [[Jefferson City]]
|-
| {{PisiLipp|Montana}}
| MT
| align="right" | 381 156
| align="right" | 1 050 493
| [[Helena (Montana)|Helena]]
|-
| {{PisiLipp|Nebraska}}
| NE
| align="right" | 200 520
| align="right" | 1 920 076
| [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]]
|-
| {{PisiLipp|Nevada}}
| NV
| align="right" | 286 367
| align="right" | 2 998 039
| [[Carson City]]
|-
| {{PisiLipp|New Hampshire}}
| NH
| align="right" | 24 239
| align="right" | 1 342 795
| [[Concord]]
|-
| {{PisiLipp|New Jersey}}
| NJ
| align="right" | 22 608
| align="right" | 9 005 644
| [[Trenton]]
|-
| {{PisiLipp|New Mexico}}
| NM
| align="right" | 315 194
| align="right" | 2 088 070
| [[Santa Fe (New Mexico)|Santa Fe]]
|-
| {{PLipp|New Yorgi osariik|New York}}
| NY
| align="right" | 141 205
| align="right" | 19 849 399
| [[Albany]]
|-
| {{PisiLipp|Ohio}}
| OH
| align="right" | 116 096
| align="right" | 11 658 609
| [[Columbus (Ohio)|Columbus]]
|-
| {{PisiLipp|Oklahoma}}
| OK
| align="right" | 181 196
| align="right" | 3 930 864
| [[Oklahoma City]]
|-
| {{PisiLipp|Oregon}}
| OR
| align="right" | 255 026
| align="right" | 4 142 776
| [[Salem (Oregon)|Salem]]
|-
| {{PisiLipp|Pennsylvania}}
| PA
| align="right" | 119 283
| align="right" | 12 805 537
| [[Harrisburg]]
|-
| {{PisiLipp|Põhja-Carolina}}
| NC
| align="right" | 139 509
| align="right" | 10 273 419
| [[Raleigh]]
|-
| {{PisiLipp|Põhja-Dakota}}
| ND
| align="right" | 183 272
| align="right" | 755 393
| [[Bismarck (Põhja-Dakota)|Bismarck]]
|-
| {{PisiLipp|Rhode Island}}
| RI
| align="right" | 4005
| align="right" | 1 059 639
| [[Providence]]
|-
| {{PisiLipp|Tennessee}}
| TN
| align="right" | 109 247
| align="right" | 6 715 984
| [[Nashville]]
|-
| {{PisiLipp|Texas}}
| TX
| align="right" | 696 241
| align="right" | 28 304 596
| [[Austin]]
|-
| {{PisiLipp|Utah}}
| UT
| align="right" | 219 887
| align="right" | 3 101 833
| [[Salt Lake City]]
|-
| {{PisiLipp|Vermont}}
| VT
| align="right" | 24 923
| align="right" | 623 657
| [[Montpelier]]
|-
| {{PisiLipp|Virginia}}
| VA
| align="right" | 110 862
| align="right" | 8 470 020
| [[Richmond (Virginia)|Richmond]]
|-
| {{PLipp|Washingtoni osariik|Washington}}
| WA
| align="right" | 184 824
| align="right" | 7 405 743
| [[Olympia]]
|-
| {{PisiLipp|Wisconsin}}
| WI
| align="right" | 169 790
| align="right" | 5 795 483
| [[Madison]]
|-
| {{PisiLipp|Wyoming}}
| WY
| align="right" | 253 554
| align="right" | 579 315
| [[Cheyenne]]
|}
 
Ameerika Ühendriikidel on viis suuremat ülemereterritooriumi: [[Puerto Rico]], [[USA Neitsisaared]], [[Ameerika Samoa]], [[Guam]] ja [[Põhja-Mariaanid]].
 
== Loodus ==
=== Pinnamood ja maastikuline liigendus ===
USA-s domineerib [[vanad mäed|vanade mägede]] ja [[platood]]e ahelik [[Apalatšid]], mis kulgeb põhja-lõuna suunas piki [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandri]] idarannikut, ning kõrgete [[noored mäed|noorte mägede]] ahelikud [[Kaljumäestik]], [[Kaskaadid]] ja [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]], mis kulgevad põhja-lõuna suunas mandri lääneosas. [[Kanada kilp|Kanada kilbist]] [[Mehhiko laht|Mehhiko laheni]] laiub suur sisemaamadalik.
==== Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik ====
Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad 3540&nbsp;km ulatuses [[Codi neem]]est [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grandeni]]. Läänes piirneb madalik [[Apalatšid]]e [[Piedmont]]iga, kuid osa madalikust ulatub laia kaarega mööda [[Mississippi jõgi|Mississippi jõe]] [[alamjooks]]u [[jõeorg|orgu]] [[Mehhiko laht|Mehhiko lahest]] [[Cairo (Illinois)|Caironi]] [[Illinois]]i osariigis ja lääne poole [[Balcones]]e astanguni [[Texas]]es.
 
Kalda lähedal on ulatuslik [[mandrilava]].
 
[[Kõrgus merepinnast]] on väike ja [[pinnavorm]]e on minimaalselt.
 
Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud [[Long Island]]i saar, lehtersuudmed [[New Yorgi laht|New Yorgi]], [[Delaware'i laht|Delaware'i]] ja [[Chesapeake'i laht]] ning [[Albemarle'i väin|Albemarle'i]] ja [[Pamlico väin]] ning meresaared [[Georgia]] ranniku lähedal.
 
Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi jõe keskmine langus üksnes umbes 12–13&nbsp;cm/km, lahe lähedal alla 10&nbsp;cm/km. Jõgi lookleb ja moodustab palju järvi. [[New Orleans]]ist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav [[delta]].
 
=== Geograafiline asend, riigi kuju ===
Ameerika Ühendriigid asuvad eemal [[Euroopa]]st ja [[Aasia]]st ning seal sageli laastanud sõjad pole Ameerika Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril – [[Kanada]] ja [[Mehhiko]] – on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud Ameerika Ühendriikidele ohtlikud. Vastupidi, USA on ise laienenud naabrite arvel. Ka on naaberriigid varustanud USA-d mitme loodusvara ja odava tööjõuga, olnud tema majandusele turuks ja kapitalile tegevusväljaks, aidanud niiviisi kaasa USA õitsengule.
 
Olgugi et USA asub muust maailmast eemal, pole ta sellest eraldatud. Üle ookeanide kulgevad head ja mõõduka pikkusega ühendusteed.
 
Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemere maade ja Musta Aafrikaga. Euroopa-sidemed olid varem ülitähtsad – tuli ju sealt suurem osa Ameerika Ühendriikide rahvastikust, seal asusid peamised kaubanduspartnerid. Need sidemed on praegugi olulised, kuid jäävad üha enam muude sidemete varju.
 
Varem suheldi Euroopaga peamiselt põhjapoolsete sadamate kaudu, mis on lõunapoolsega võrreldes Euroopale märksa lähemal ja ka loodusoludelt soodsamad. Kahjuks jäävad need sadamad riigi siseosadest mõnevõrra eemale. Pärast rekonstrueerimistöid Saint Lawrence’i jõel ja mitme kanali ümberehitust pääsesid ookeanilaevad [[Suur järvistu|Suurele järvistule]] ja sealsed sadamad muutusid meresadamateks. Talveks see meretee, aga kahjuks külmub.
 
Lõunas saavad Ameerika Ühendriigid üle Mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada. Kariibi mere istandusriikide ja mitme [[Ladina-Ameerika]] maaga. Pärast panama kanali valmimist [[1914]]. aastal viib siit otsetee ka [[Lõuna-Ameerika]] lääneranniku riikidesse.
 
Järjest tähtsamaks muutuvad lääneranniku sadamad, mille kaudu peetakse ühendust paljude Vaikse ja India ookeani maadega. Küll on aga läänerannikul vähe häid looduslikke sadamaid. Rannik ise asub enamikust USA osariikidest võrdlemisi kaugel ja partneriteni teisel pool Vaikset ookeani, näiteks Jaapani ja Hiinani, on palju maad.
 
Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu välja veninud. Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks [[Hawaii saared]].
 
Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125–68W ja 50–25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N.
 
=== Pinnamood ===
Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud [[Apalatši mäestik]] (kõrgeim [[Mount Mitchell]] 2037&nbsp;m).
Lääneosas on [[Kordiljeerid]], mille kõrgeima osa moodustab alpiinne [[Alaska ahelik]] (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp [[Denali]] 6168&nbsp;m).
Alaskast lõuna pool on põhja–lõunasuunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad [[Ranniku-Kordiljeerid]], [[Kaskaadid]] ja [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]] ([[Mount Whitney]] 4418&nbsp;m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. ([[Põhja-Ameerika laam|Põhja-Ameerika]] ja [[Vaikse ookeani laam]]a mõjul).
 
==== Pinnamoe mõju ====
Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur ligi 10&nbsp;°C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad [[hoovus]]ed, [[front|frondid]], [[tsüklon]]id, päikesekiirgus.
Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. Kliima takistab maakasutust oluliselt vaid külmas Alaska osariigis ja mõningal määral mitmes kuivas lääneosariigis.
 
=== Loodusvarad ja nende majandamine ===
Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida.
 
Territooriumi suurus ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit, seega umbes korda väiksem kui Venemaa ning veidi väiksem kui [[Kanada]] ja [[Hiina]]. Majanduslikult väärtuslikku territooriumi, mis on küllalt tasane ja asub võrdlemisi soodsas kliimas, on USA-l rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas – umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaegu 3 hektarit inimese kohta.
 
Üle kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud.
Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit [[hektar]]it, ülejäänu on aga põllumajanduseks ja metsanduseks valdavalt kõlbmatu maa.
 
==== Metsavarud<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.fs.fed.us/research/publications/gtr/gtr_wo97.pdf?fbclid=IwAR0ML1BDfTocq0mywzP4BkgTycIvyg1EI__EgmuQJ1FsCt3aOAorqmUpj3M|pealkiri=Forest Research of the United States|väljaanne=|aeg=2017|vaadatud=12.11.2019}}</ref>====
Ameerika Ühendriigid on keskmise metsarikkusega maa. Metsade üldpindala on u. 310 000 000 ha<ref name="Metsamaa pindala">{{netiviide|URL=https://www.theguardian.com/environment/datablog/2009/sep/02/total-forest-area-by-country|Pealkiri=Total forest coverage by country|Väljaanne= The Guardian|Kasutatud=03.04.2017|Keel=inglise}}</ref>. Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9%<ref name="Metsasus">{{netiviide|URL=http://data.worldbank.org/indicator/AG.LND.FRST.ZS|Pealkiri=Forest area (% of land area)|Väljaanne=Maailmapanga koduleht|Kasutatud=03.04.2017|Keel=inglise}}</ref>. Metsasuse poolest asuvad Ameerika ühendriigid teiste riikide seas 96. positsioonil<ref name="Metsasus" />. Metsad on enamasti suhteliselt tootlikud ja liigirikkad. Kaks kolmandikku puidust annavad [[okaspuud]] ja kolmandiku [[lehtpuu]]d.
 
USA-s kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud [[okasmets]]ad. Neid ürgseid metsi raiutakse vähesel määral.
Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt [[mänd|männimetsad]]. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad.
Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba [[19. sajand]]il. Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud vaid mägedes looduskaitse-, vee- või mullakaitsemetsadena.
Varasematel aegadel oli palju niiskeid [[lähistroopika|lähistroopilisi]] metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja [[küpress]]imetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest.
 
==== Kalavarud ====
Vanasti olid Ameerika Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa- ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes. [[Heeringas|Heeringat]], [[tursk]]a, [[sardiin]]e, eriti [[lõhelised|lõhelisi]] oli väga rikkalikult ka [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna- ja läänerannikul. Kalarikas oli [[Mehhiko laht]], kuhu [[Mississippi]] ja teised jõed tõid tohutul hulgal toitained. Ent kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb: territoriaalvete laius ainult 5 kilomeetrit, kaugemates vetes levis röövpüük, millega tegelesid enamasti välismaalased. Oluliselt kahjustas kalavarasid rannikumere ja suure järvistu saastamine. Niisugustes tingimustes vähenesid kalarikkused tohutult.
 
Alles viimase paarikümne aasta jooksul on tehtud tõsiseid pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning Suurde järvistusse kalajuurde tulnud. [[Atlandi ookean]]i veed USA rannikul on kalast aga peaaegu tühjad.
 
====Veevarud====
Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu [[Mississippi]], [[Yukoni jõgi|Yukon]] ja [[Columbia jõgi|Columbia]] kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345&nbsp;km<sup>3</sup> (viies koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000&nbsp;km<sup>3</sup> taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud.
 
==== Maavarad ====
Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ameerika Ühendriikides palju maavarasid. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on jäänud vaid halvema kvaliteediga osa. Siiski on Ameerika Ühendriigid maavaradelt palju rikkamad kui Jaapan või Lääne-Euroopa riigid. Neid maavarasid, mida endal pole, saab tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest.
 
[[rauamaak|Rauamaagi]] ülisuured varud paiknevad [[Ülemjärv]]e ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA-s leidub rauamaaki suhteliselt vähe.
 
Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Täiesti puudub [[nikkel]], seda saadakse Kanadast. Näiteks [[mangaan]]i aga peab ostma kaugematest maadest.
Alumiiniumimaaki ehk [[boksiit]]i leidub USA-s ainult ühes keskpärases leiukohas [[Arkansas]]e osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest.
[[vask|Vase]], [[plii]], [[tsink|tsingi]], [[hõbe]]da ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost.
Ameerika Ühendriikides on palju [[kuld]]a, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli [[kullapalavik]]ul tähtis osa. Väga palju on [[fosforiit]]i, [[kaalisool]]a, [[väävel|väävlit]].
 
==== Energiavarad ====
Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud.
Ameerika Ühendriikides on mitmeid [[nafta]]- ja [[maagaas]]i leiukohti. Vanimad leiukohad riigi kirdeosas ja Californias on ammendunud või ammendumas. Üsna tühjad on ka praegusajal tähtsaimad Mehhiko lahe ja mandri keskosa basseinid Texase, Oklahoma ja Louisiana osariigist. Perspektiivsed on uued leiukohad Wyomingi osariigis. Väga palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saade. Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA-le, [[Venemaa]]le ja [[Hiina]]le. Vanemad, kuulsamad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Apalatši mäestikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata – süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks.
[[Uraan]]imaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt, näiteks Kanadast.
 
=== Laamtektoonika ===
USA paikneb [[Põhja-Ameerika laam]], võttes enda alla 60% laamast. Ta on [[vanaaegkond|vanaaegkonna]], [[keskaegkond|keskaegkonna]] ja [[uusaegkond|uusaegkonna]] [[kurrutus]]e piirkonnas ja [[eelkambrium]]i [[pealiskord|pealiskorral]].
 
=== Maavärinad ja vulkaanipursked ===
Riigis on aktiivseid [[vulkaan]]e ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala.
Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud [[San Francisco maavärin]] aastal [[1906]], Anchorage'i maavärin [[1964]]. ja Los Angelese maavärin [[1994]]. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud [[Saint Helens]]i pursked [[1980]]. aastal. [[Yellowstone'i platoo]]l tegutseb ka geisreid.
 
=== Kliima ===
USA põhiosa asub [[parasvööde|parasvöötmes]] ja [[lähistroopika]]s, Florida lõunaosa ulatub [[troopikavööde|troopikavöötmesse]], Alaskas valitseb [[lähisarktiline kliima]]. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm [[arktiline õhumass|arktiline õhk]] tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel õhutemperatuur ligi 10&nbsp;°C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine temperatuur on Yukoni platool −30&nbsp;°C, Ülemjärve ääres [[Duluth]]is −13,9&nbsp;°C, Vaikse ookeani rannikul Juneau’s −1,6&nbsp;°C ja Los Angeleses 12,3&nbsp;°C. Juuli keskmine temperatuur on siseosades valdavalt üle 18&nbsp;°C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem temperatuur on mõõdetud [[Surmaorg|Surmaorus]] (56,7&nbsp;°C; läänepoolkera kõrgeim).
 
{| class="wikitable"
|+ Keskmine temperatuur
! !! Suvi !! Talv
|-
|bgcolor="#F0F0F0"| '''Põhjaosa''' || 8…16&nbsp;°C || 0…–32&nbsp;°C
|-
|bgcolor="#F0F0F0"| '''Lõunaosa''' || 16…24&nbsp;°C || 0…–8&nbsp;°C
|}
 
Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000–4000&nbsp;mm, Kaskaadides kohati kuni 6000&nbsp;mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000–1200&nbsp;mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: [[Kesktasandik]]u idaosas on see kuni 1000&nbsp;mm, Kaljumäestiku idajalamil 300&nbsp;mm aastas. Riigi keskosas sajab aastas keskmiselt 250–500&nbsp;mm ning lääne- ja idarannikutel 1000–3000&nbsp;mm.
 
==== Ilmastikukatastroofid ====
Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad [[orkaan]]id, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. Suuremad katastroofid on:
 
* [[El Niño]] – põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, [[põud]]a ja üleujutusi;
* [[orkaan Mitch]] 1998 – nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 tuhande) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett;
* [[orkaan Andrew]] 1992 – tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed langesid lihtsalt rivist välja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari), inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele;
* [[orkaan Katrina]] 2005 – põhjustas väga suurt kahju USA kaguosale, hukkus vähemalt 1836 inimest;
* kuumalaine (juuni–september) 1980 – 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut;
* üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis – mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod – 6 miljardit kahju, 32 surnut.
 
=== Vesi ===
==== Veevarad ====
Ameerika Ühendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Ometi on viimastel aastakümnetel olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas – seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus ehk üleujutused.
 
==== Veestik ====
Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad Vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed nagu [[Ohio jõgi|Ohio]] on veerohked ja laevatatavad, läänepoolsed nagu [[Arkansas (jõgi)|Arkansas]] ja [[Red River]] jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks. Apalatšidest algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatšide keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi nagu [[Suur Soolajärv]].
 
Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid.
 
==== Suuremad jõed ====
Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid.
 
Maailma viiekümne pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed nagu [[Mississippi]] (algab [[Itsasca järv]]est Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte; pikkus 3779&nbsp;km), [[Missouri]] (algab väikejõgede liitumisega ja suubub Mississippisse; pikkus 3726&nbsp;km), [[Ohio-Allegheny]] (algab Pennsylvania osariigis ja suubub Mississippi jõkke; pikkus 2102&nbsp;km), [[Colorado jõgi]] (algab [[Grandi maakond|Grandi maakonnas]] USA-s ja suubub [[California laht]]e; pikkus 2333&nbsp;km).
Võrdluseks võib tuua Eesti pikima [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]], mille algus paikneb [[Otepää kõrgustik]]ul ja mis suubub [[Lämmijärv]]e, läbides kokku 156 kilomeetrit.
 
==== Suuremad järved ====
Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: [[Ülemjärv]] (82 414&nbsp;km<sup>2</sup>; suurim sügavus 406&nbsp;m), [[Huroni järv]] (59 596&nbsp;km<sup>2</sup>; suurim sügavus 229&nbsp;m), [[Michigani järv]] (58 016&nbsp;km<sup>2</sup>; suurim sügavus 281&nbsp;m), [[Erie järv]] (25 821&nbsp;km<sup>2</sup>; suurim sügavus 64&nbsp;m), [[Ontario järv]] (19 477&nbsp;km<sup>2</sup>; suurim sügavus 237&nbsp;m) ja [[Suur Soolajärv]] (4662&nbsp;km<sup>2</sup>; suurim sügavus 7&nbsp;m).
 
==== Laevatatavad veekogud ====
Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel.
 
== Ameerika Ühendriikide riigikaitse ==
Ameerika Ühendriikide riigikaitse aluseks on [[Ameerika Ühendriikide relvajõud]], kuhu kuuluvad [[Ameerika Ühendriikide maaväed|maaväed]] (''US Army''), [[Ameerika Ühendriikide merevägi|merevägi]] (''US Navy''), [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|merejalavägi]] (''US Marine Corps''), [[Ameerika Ühendriikide õhujõud|õhujõud]] (''US Air Force'') ja [[Ameerika Ühendriikide Rannavalve|rannavalve]] (''US Coast Guard''). Relvajõudude üle teostab tsiviiljuhtimist [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]] ning sõjaväe operatiivjuhtimisorgan on [[Staabiülemate ühendkomitee]], mis ühendab eri [[väeliik]]ide staabiülemaid.
 
Ameerika Ühendriikide eraldatuse tõttu potentsiaalsetest vaenlastest [[Vaikne ookean|Vaikse]] ja [[Atlandi ookean]]iga ning ainsaks reaalseks ootamatu rünnaku ohuks Ameerikale on mandritevaheliste või avakosmoses paiknevate raketikomplekside rünnak, mille ärahoidmiseks ning õigeaegseks eelhoiatusprogrammiks on [[NORAD]] (Ameerika Ühendriikide ja [[Kanada]] [[Põhja-Ameerika]] õhukaitsesüsteem), mille keskus asus algul [[Colorado Springs]]is ja hiljem [[1962]]. aastast Colorados [[Cheyenne mägi|Cheyenne mäes]].
 
== Ameerika Ühendriikide sisejulgeolek ==
Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekusüsteemi ehk luurekogukonna moodustavad pärast [[9/11]] terrorirünnakut reorganiseeritud sisejulgeolekuasutused, mille juht on riikliku julgeoleku direktor (ingl'' Director of National Intelligence'') [[James R. Clapper]], kelle üldalluvuses on [[Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium|Sisejulgeolekuministeerium]], [[Föderaalne Juurdlusbüroo]].
 
== Rahvastik ==
[[Pilt:Population 1950-2050 selected countries.svg|pisi|USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega. Tänu suurele illegaalsele [[immigratsioon]]ile jätkub kiire rahvaarvu kasv ka [[21. sajand]]il, see on siiski aeglasem kui vähearenenud maades]]
 
USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2006]] ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Oktoobris 2012 oli rahvaarv 314,6 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ja seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv pärast 2050. aastat praeguse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] rahvastiku.<ref>[[Eurostat]] ja [[U.S. Census Bureau]].</ref>
 
Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga mitmekesine maa. Rahvastiku üle peetakse arvestust rassitunnuste ja etnilise päritolu järgi. 2010. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 72,4% valgenahalised, 12,6% [[afroameeriklased]], 4,8% Aasia päritolu ameeriklased, 0,9% põlisameeriklased ([[indiaanlased]] ja [[eskimod]]), 0,2% [[Hawaii saared|Hawaii]] ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud, 6,2% muudest rassidest ja 2,9% kahest või enamast rassist.
 
{| class="wikitable"
|+ '''USA immigrantide suuremate etniliste kogukondade asukohad'''<ref>Sketchbook USA. 08-21086-E-I.0 lk 79 Bureau of International Information Programs U.S. Department of State</ref>
|- bgcolor=
!Etniline rühm
!Piirkond <small>(linn, osariik)</small>
|-
|[[Araablased]]
|[[Dearborn]], {{riigi ikoon|Michigan}} [[Michigan]]<br>[[Chicago]], {{riigi ikoon|Illinois}} [[Illinois]]
|-
|[[Hiinlased]]
|[[San Francisco]], {{riigi ikoon|California}} [[California]]<br>[[Manhattan]], {{riigi ikoon|New York}} [[New Yorgi osariik|New York]]<br>Chicago, {{riigi ikoon|Illinois}} Illinois
|-
|[[Kuubalased]]
|[[Miami]], {{riigi ikoon|Florida}} [[Florida]]<br>[[Jersey City]], {{riigi ikoon|New Jersey}} [[New Jersey]]
|-
|[[Kreeklased]]
|[[Detroit]], {{riigi ikoon|Michigan}} [[Michigan]]<br>[[Astoria (New York)|Astoria]], [[Queens]], {{riigi ikoon|New York}} New York
|-
|[[Itaallased]]
|[[South Philly]], [[Philadelphia]], {{riigi ikoon|Pennsylvania}} [[Pennsylvania]]<br>[[Little Italy]], [[Baltimore]], {{riigi ikoon|Maryland}} [[Maryland]]
|-
|[[Venelased]]
|[[Brighton Beach]], [[Brooklyn]], {{riigi ikoon|New York}} New York
|-
|}
 
=== Keel ===
Ameerika Ühendriikidel ei ole riigikeelt, kuid ''[[de facto]]'' on ametlik keel [[inglise keel]]. 32 osariigis on inglise keelel ametlik staatus. Lisaks on ametlik staatus [[havai keel]]el [[Hawaii osariik|Hawaii osariigis]] ja 20 põlisrahva keelel [[Alaska osariik|Alaska osariigis]].<ref>{{netiviide | URL =https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html | Pealkiri = The World Factbook. North Americaː United States| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = CIA| Kasutatud = 22.01.2018| Keel = inglise }}</ref>
 
Ainult inglise keelt rääkis [[2003]]. aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, [[hiina keel]]t 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, [[tagalogi keel]]t 1,3 miljonit, [[vietnami keel]]t 1,1 miljonit ja [[saksa keel]]t 1,1 miljonit ameeriklast.
 
=== Religioon ===
USA-s domineerivad [[protestantism|protestantlikud]] kristlikud kirikud.
 
[[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il oli suurem osa uusasunikest [[Suurbritannia]] kolooniates religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu nii suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine [[piibel|piibli]] erinevatesse tõlgendustesse.
 
== Ajalugu ==
{{vaata|Ameerika Ühendriikide ajalugu}}
[[Põhja-Ameerika]] esmaasukad jõudsid tänapäeva Ameerika Ühendriikide ja [[Kanada]] territooriumile vähemalt 15 000 aastat tagasi Aasiast Alaska kaudu. Eurooplaste tuleku ajaks [[16. sajand]]il olid [[indiaanlased]] hõivanud peaaegu kogu Ameerika maailmajao. Indiaanlaste hõime oli palju ja nende elulaad oli erinev. [[Mehhiko]]st põhja poole jäävatel aladel elasid (enamasti väikestes külades) [[algonkinid]], [[irokeesid]], [[siuud]], [[atapaskid]] jpt indiaanlaste [[hõim]]ud, kes tegelesid põllumajanduse, küttimise ja [[korilus]]ega.
 
=== Eurooplaste asustus Ameerikas ===
{{vaata|Ameerika Ühendriikide koloniaalajalugu}}
16. sajandi algul siirdusid [[Mehhiko]] ala hõivanud [[hispaanlased]] [[Florida]]sse ja sealt põhja poole, [[1565]]. aastal rajasid nad [[San Augustine]]'i, tänapäeva USA territooriumi esimese eurooplaste püsiasunduse. 16. sajandil hakkasid Ameerikasse rändama ka [[prantslased]] ja [[inglased]]. Esialgu tuli Euroopast vaid maadeuurijaid ja karusnahakaupmehi, aga 17. sajandi algul hakati rajama püsiasustust. [[Uus-Prantsusmaa]] [[Uus-Prantsusmaa koloonia|koloonia]], mis rajati [[1604]]. aastal, ulatus 1680. aastatel [[Suur järvistu|Suurest järvistust]] lõunasse.
 
Esimese katse kolooniat asutada tegid inglased 1585. aastal [[Virginia]]s [[Walter Raleigh]]' juhtimisel, kuid see ebaõnnestus. [[1607]]. aastal rajas Virginia Company sadakond Inglismaalt pärit kolonisti [[Chesapeake]]'i lahe äärde [[Jamestown (New York)|Jamestown]]i – Põhja-Ameerika esimese püsiva inglaste asunduse (sellest kasvas välja [[Virginia]] [[Virginia koloonia|koloonia]]). Järgmise 150 aasta jooksul jätkus kolonistide saabumine ning asustati peaaegu kogu rannikuala. Kolonistide enamiku moodustasid inglased, ent oli ka [[Hollandi Vabariik#Hollandi koloniaalimpeerium|Holland]]i (aastast 1613) ja [[Uus-Rootsi|Rootsi]] asundusi (aastast 1632), tuli prantslasi, sakslasi, iirlasi jt.
 
18. sajandi keskpaigaks oli suurem osa inglaste asundusi jagunenud 13 koloonia vahel. Igaühel neist oli oma kuberner ja seadustik, ent [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigi]] valitsuse all. 13 kolooniat moodustasid kolm suurt rühma: [[Uus-Inglismaa]] ([[Massachusetts]], [[Connecticut]], [[Rhode Island]], [[New Hampshire]]); Kesk- ([[New York]], [[New Jersey]], [[Pennsylvania]], [[Delaware]]) ja Lõuna kolooniad (Virginia, [[Maryland]], [[Põhja-Carolina]], [[Lõuna-Carolina]], [[Georgia]], kus kolonistid olid Inglismaa katoliiklased). Marylandi ja Virginia koloonia ja teistes Lõuna kolooniates tegeleti [[tubakakasvatus]]ega, mille toodang veeti Euroopasse, nendesse piirkondadesse hakati ka 17. sajandi II poolel tooma Aafrika orje.
 
[[Uus-Inglismaa]] kolooniad rajasid Inglismaa ametlikule kirikule vastanduvad [[puritaanid]]. Esimesena asutasid nad 1620 Plymouthi (ümberasujate tuntuim laev on "[[Mayflower]]"). Uus-Inglismaa majandus tugines eeskätt enda tarbeks mõeldud põllundusele, ent tegeldi ka laevaehituse, kalanduse ja metsamaterjali tootmisega; aafriklastest orje oli neis kolooniais vähe. Keskkolooniad tekkisid, kui Briti kolonistid võtsid hollandlaste ja rootslaste rajatud asundused üle; õitsvaimaks kolooniaks kujunes neist [[kveekerid|kveeker]] [[William Penn]]i juhitud [[Pennsylvania]].
 
Eurooplaste asunduste laienemine indiaanlastele kuulunud aladele tõi paratamatult kaasa kokkupõrked indiaanlastega ([[Indiaanisõjad]]). Esimene suurem sõda toimus 1622–1636 Virginias, alguses suhteliselt edukad olnud indiaanlased said lõpuks kehvema relvastuse ja hõimudevahelise üksmeele puudumise tõttu lüüa.
 
=== Ameerika kolooniate iseseisvumine ===
{{vaata|Ameerika iseseisvussõda}}
Suurbritannia kuningriigi ja Ameerika kolooniate suhted teravnesid pärast [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastast sõda]]. 1763. aasta [[Pariisi rahu (1763)|Pariisi rahu]] lõpetas kolooniais prantslastega sõdimise, Suurbritannia oli saanud aga enda võimu alla peaaegu kogu Põhja-Ameerika, ent kuna Euroopas toimunud sõda oli olnud Suurbritanniale kurnav, võttis [[Suurbritannia parlament]] vastu mitu seadust, mis suurendasid kolonistide maksukoormat ja piirasid nende majanduslikku arengut ja nende õigusi. Tekkis mitu Suurbritannia vastast ja iseseisvust toetavat võitlusühingut (tuntuim [[Vabaduse Pojad]]), boikoteeriti Briti kaupu ([[Bostoni teejoomine]]).
 
5. septembril [[1774]] tuli [[Philadelphia]]s kokku I [[Kontinentaalkongress]], kus kinnitati lojaalsust Suurbritannia kuningriigile, ent samas kutsuti boikoteerima kõiki Briti päritolu kaupu, kuni pole tühistatud kolooniate arengut piiravad seadused. Suurbritannia valitsus üritas kolonistidelt relvi ära võtta ja vahistada nende juhte. [[19. aprill]]il [[1775]] tehti selline katse Massachusettsis, mis ajendas iseseisvussõja ([[Ameerika Ühendriikide Iseseisvussõda]]) puhkemise.
 
[[10. mai]]l 1775 kogunes [[II Kontinentaalkongress]], mis valis loodava ameerika kolonistide armee etteotsa Virginiast pärit [[George Washington]]i. [[4. juuli]]l 1776 võttis II Kontinentaalkongress vastu [[Thomas Jefferson]]i koostatud [[Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon]]i, millega kuulutati 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ja loodi Ameerika Ühendriigid.
 
Ameerika kolooniate iseseisvumiseks Suurbritannia kuningriigist toimunud Iseseisvussõja lõpetas Pariisis 3. septembril 1783 sõlmitud [[Pariisi rahu (1783)|Pariisi rahu]], millega Suurbritannia tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust.
 
=== Ameerika Ühendriikide laienemine ===
[[Pilt:LouisianaPurchase.png|pisi|Louisiana tänapäeva osariikide taustal]]
{{vaata|Ameerika Ühendriikide laienemine}}
[[1803]]. aastal ostsid Ameerika Ühendriigid Prantsusmaalt [[Louisiana (ajalooline piirkond)|Louisiana]] ning selle ostuga kasvas USA territoorium peaaegu kahekordseks. [[Mississippi]] suudmealal asuv USA osariik [[Louisiana osariik|Louisiana]] eraldati [[1812]]. aastal ja see hõlmab sellest piirkonnast vaid väikese osa. Louisiana osariigist ülejäänud ala nimetati [[Missouri ala]]ks.
 
Laieneval ning majanduslikult kiiresti areneval Ameerika Ühendriikidel tekkis merekaubanduse pinnal konflikt Suurbritanniaga ning 1812 kuulutati endisele emamaale sõda, mille käigus 1814 vallutasid inglased küll Washingtoni linna, ent ameeriklased suutsid oma iseseisvust kaitsta. Sõja lõpetanud 1814. aasta Genti rahulepinguga taastati sõjaeelne seisukord. Põhja-Ameerika mandril asuv Kanada jäi endiselt Suurbritannia kolooniaks.
 
[[1823]]. aastal kuulutas president [[James Monroe]] USA välispoliitika alusena välja Ameerika laienemise strateegilisi huve kaitsva seisukoha, mille järgi Ameerika Ühendriigid vastustasid Euroopa mõju laienemist Ameerikas ([[Monroe doktriin]]). USA ise oli sel ajal üha laienemas läände: 1845. aastal [[Texase anneksioon|annekteeriti]] algselt Mehhiko valduses olnud ja 1836 [[Texase revolutsioon|iseseisvunud]] [[Texas]], 1846. aastal sunniti Suurbritannia loobuma [[Oregon]]ist. Mehhiko alasid liidendati ka Ameerika Ühendriikide – [[Ameerika Ühendriikide-Mehhiko sõda|Mehhiko sõjaga]]. Sõja lõpetanud [[Guadalupe Hidalgo rahuleping]]uga 2. veebruarist 1848. aastal jäi Mexico ikka Mehhikole, kuid [[Texas]]est, [[California]]st, [[New Mexico]]st, [[Utah]]'st, [[Nevada]]st ja [[Arizona]]st said USA uued territooriumid. Seejärel ulatus USA ühest ookeanist teiseni. [[1853]]. aastal ostis USA Mehhikolt veel väikese maariba [[Arizona]] ja [[New Mexico]] lõunaosas ning sellega oli saavutatud riigi tänapäevane ulatus (hiljem lisandusid veel [[1867]]. aastal Venemaalt ostetud [[Alaska]] ja [[1898]]. aastal annekteeritud [[Hawaii Vabariik|Hawaii]]). 1898 puhkes [[Hispaania-Ameerika sõda]], mille tulemusena sai USA [[Hispaania]]lt [[Guam]]i, [[Puerto Rico]] ja [[Filipiinid]] ning kehtestas protektoraadi [[Kuuba]] üle.
 
=== Ameerika Ühendriigid ja indiaanlased ===
{{vaata|Indiaanisõjad}}
Asunike ja kolonistide läände liikudes hõivati üha enam indiaanlaste maid. [[1830]]. aastal võttis Kongress [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] juhi president Andrew Jacksoni vastu seaduse, millega kõik USA idaosas elavad indiaani hõimud pidid loovutama oma maad ning vastutasuks saama territooriumid läänes. USA kaguosas elanud hõimud eesotsas [[tšerokiid]]ega üritasid kõiki seaduslikke vahendeid kasutades oma maid säilitada, ent ehkki USA Ülemkohtule esitatud protesti lahend oli neile soodne, keeldus president [[Andrew Jackson]] seda aktsepteerimast. Umbes 4000 tšerokiid (neljandik ümberasustatutest) suri 1838–1839 [[küüditamine|küüditamisteekonnal]] ([[Pisarate rada]]). Järgmistel aastatel asustas valitsus ümber ka teisi indiaanihõime.
 
[[1862]]. aastal vastu võetud [[Homestead Act]]iga lubati tasuta või väikese raha eest anda maatükk igaühele, kes sellel elab ja seda harib. Selle seaduse tulemusena omandasid tuhanded ameeriklased ja immigrandid farmid läänes, indiaani hõimude aladel. Läände liikudes hävitasid farmerid [[piison]]ikarjad, kelle olemasolust sõltus sealsete indiaanlaste ellujäämine. Selline tegevus põhjustas loomulikult kokkupõrkeid, mis lõppesid sõjaväe sekkumisega ning indiaanlaste asustamisega vähe viljakatele aladele rajatud [[reservaat]]idesse.
 
=== Kodusõda ===
{{vaata|Ameerika kodusõda}}
Farmerite tööle ja tööstusele tuginevate ja kaitsetolle pooldavate põhjaosariikide ning suuristandustele tuginevate ja vabakaubandust toetavate lõunaosariikide vastuolud kasvasid, ning põhiliseks pingeallikaks oli jätkuvalt orjanduse küsimus. [[1854]]. aastal asutasid orjusevastased põhjaosariiklased [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklik Partei]], mille kandidaat [[Abraham Lincoln]] võitis 1860. aasta presidendivalimised. 1861. aastal lõid Ameerika Ühendriikidest lahku 7 lõunaosariiki (hiljem veel 4), kes moodustanud [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|Konföderatsioon]]i. [[12. aprill]]il [[1861]] puhkes [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]], mis lõppes [[9. aprill]]il 1865 põhjaosariikide võiduga. Sõja käigus [[1. jaanuar]]il 1863 kehtestatud [[proklamatsioon]]i kohaselt kuulutati kõik [[orjad]] vabaks.
 
{{pooleli}}
 
== Majandus ==
{{vaata|Ameerika Ühendriikide majandus}}
Ameerika Ühendriigid on maailma suurima majandusega riik. Riigi nominaalne [[SKP]] oli [[2010]]. aastal 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab umbes veerandi kogu maailma majandusest. SKP ostujõu pariteedi alusel inimese kohta oli 47 284 dollarit. SKP-st moodustab tööstus 21,9%, teenused 76,9% ja põllumajandus 1,2%. Suurimad kaubanduspartnerid on [[Hiina]], [[Mehhiko]] ja [[Kanada]].
 
[[Töötus|Töötute]] osakaal oli juunis 2011 9,2%.
 
[[Ameerika Ühendriikide riigivõlg|Riigivõlg]] on septembris 2011 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab 100% riigi SKP-st.
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
 
}}
 
== Vaata ka ==
*[[Ameerika erandlikkus]]
* [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]
* [[Ameerika Ühendriikide kirjanike loend]]
* [[2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]
* [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]
* [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]
* [[Bill of Rights (1791)]]
* [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]
* [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]]
*[[Ameerika Ühendriikide aukodanik]]
*[[Ameerika Ühendriigid 2014. aasta taliolümpiamängudel]]
* [[Ameerika Ühendriikide veinid]]
*[[Eesti-USA suhted]]
*[[Ameerika Ühendriikide maavägede staabiülem]]
*[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]
*[[Ameerika Ühendriikide olümpiakomitee]]
 
== Välislingid ==
{{vikisõnastik-tekstina}}
{{commonskat-tekstina}}
 
{{NATOriigid}}
{{Ameerikariigid}}
 
{{koord |type=country |region=US}}
 
[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Ameerika maad]]
Anonüümne kasutaja