Püramiid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Püramiid''' (kreekakreekakeelsest sõnast πυραμίς) on [[ehitis]], mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Seega peab püramiidil olema vähemalt kolm kolmnurkset pinda (alusega kokku neli külge). Kõige levinum variant on nelinurkne püramiid ehk nelinurkse põhja ja nelja kolmnurkse küljega püramiid.

Püramiid on konstrueeritud nii, et raskem osa on maapinnale lähemal ja mida rohkem tipu poole, seda vähem on materjali kasutatud. Püramiidi kaalkaalu jaotatiselline nii, et seejaotamine võimaldas iidsetel tsivilisatsioonidel rajada stabiilseid monumentaalseid ehitisi. On tõestatud, et vanaaegsed püramiidid Egiptusest Kesk-Ameerikani on ehitatud kuivast kivimist, mis eeldab minimaalsettegi inimeste töödtöö lihtsamaks.

Tsivilisatsioonid on ehitanud püramiide paljudes maailma paikades. Ruumalalt kõige suurem püramiid on Cholula suur püramiid Mehhikos Puebla osariigis. Aastatuhandeid olid püramiidid maailma suurimad ehitised: kõigepealt Punanepunane Püramiidpüramiid Dashuri Nekropolisnekropolis ja siis [[Cheopsi püramiid]] (ehk Giza suur püramiid), mõlemad Egiptuses;. Cheopsi püramiid on ainus vanaajaantiikaja seitsmest maailmaimest, mis veel alles on.

Cheopsi püramiid on ehitatud enamjaolt lubjakivist (koos suurte punaste graniidiplokkidega, mida on kasutatud mõnes sisemises kambris) ja seda peetakse arhitektuuri meistriteoseks. See koosneb rohkem kui 2 miljonist plokist, mis kaaluvad 2,5–15 tonni. See on ehitatud nelinurkselt ning selle aluse küljepikkus on umbes 230 meetrit, kattes 13 aakrit (5,265 hektarit). Selle neli külge asetsevad täpselt ilmakaarte suunas ning selle nurk on 52 kraadi. Püramiidi algne kõrgus oli 146,5 meetrit, millestsellest on tänapäeval alles vaid 137 meetrit, üheksameetrine vahe tuleneb lihvitud katteplaatide ja ehituskivide kasutamisest Kairo majade ja mošeede ehitamiseks. Siiski on see endiselt kõrgeim püramiid.

Mesopotaamlased ehitasid varaseimad püramiidehitised, mida nimetatakse tsikuraatideks. Iidsetel aegadel olid need eredalt värvitud kullast/ või pronksist. Kuna need on ehitatud päikesekuivatatud mudatellistest, jääbon neist vähe alles. SumerlasedSumerid, babüloonlased, elamiidid, akaadianid ja assüürlased ehitasid tsikuraadid kohalikele religioonidele. Iga tsikuraat oli osa keerulisest templist, mis hõlmas ka teisi ehitisi. Tsikuraatide eelkäijad olid tõstetud platvormid, mis pärinevad Ubaidi perioodistajajärgust, 4 miljonit aastat eKr. Varasemad tsikuraadid said alguse varase dünastilise ajastu lõpus. Hilisemad Mesopotaamia tsikuraadid pärinevad 600 aastat eKr.

Tsikuraat oli lameda tipuga püramiidehitis. Päikesepõletatud tellised moodustasid tsikuraadi südamiku välisküljel olevate põletatud tellistega. Voodrid olid enamasti eri värvi ja neil võib olla astroloogiline tähtsus. Kuningad lasid mõnikord neile värvitud tellistele oma nimednime graveerida. Tasemeid oli kaks kuni seitse. Eeldatakse, et nende tipus olid pühad esemed. Aga selle kohta ei ole arheoloogilisi tõendeid, ainsad kirjapandud tõendid on [[Herodotos|Herodotoselt]].

Mesopotaamia tsikuraat ei olnud mõeldud avalikele jumalateenistustele ega tseremooniatele. Usuti, et need on jumalate eluasemed ja igal linnal oli oma patroon-jumal. Ainult preestrid võisid käia tsikuraadis või selle ruumides allosas ning nemad pidid jumalate eest hoolitsema ja nende vajadusi rahuldama. Preestrid olid Sumeeriasumerite ühiskonnas väga mõjuvõimsad liikmed.

Kõige tuntumad püramiidid on Egiptuse püramiidid – suured ehitised, mis koosnevad tellistest või kividest, osa püramiide kuulub maailma kõige suuremate ehitiste hulka. Iidsed Egiptlasedegiptlased ehitasid püramiide aastatel 2700–1700 eKr. Peaaegu kõikidel püramiididel oli lihvitud, peegelduv, valgest lubjakivist pind, mis jättis kaugusest vaadates läikiva mulje, et püramiidid läigivad. Nurgakivi oli tavaliselt tehtud kõvemast kivimist, nagu näiteks graniidist või basaldist, mis oli omakorda kaetud kulla või hõbedaga, mis tähendas, et pind oli väga peegeldav.

Püramiidide ajastu jõudis tippu Giza püramiidide ehitusega 2565–2150 eKr. Giza püramiidide kompleks koosneb kolmest püramiidist: Cheopsist, Hafre'istHafrest ja Menkaurest. Pindalalt hõlmavad Giza püramiidid 52 600 ruutmeetrit. Iidsed Egiptuse püramiidid olid enamasti ehitatud Niiluse jõe läänekaldale, et jumaliku vaarao hing saaks ühilduda päikesega. Kuigi püramiidide seostatakse Egiptusega, siisleidub Sudaanis leidub 220 püsivat püramiidi. Giza püramiidid kuuluvad vanaajaantiikaja seitsme maailmaime hulka. See on ainus maailmaime, mis on siiani säilinud.

Enamik püramiide asub Kairo lähedal, ainult üks kuninglik püramiid paikneb Kairost lõuna pool, Abydose templi kompleksis. Abydoses asuv püramiid ehitati vaarao Ahmose soovil, kes asutas 18. dünastia Uues Kuningriigis. Ahmos oli viimane kuningas, kes ehitas kuningliku püramiidi, hilisemad kuningad peitsid enda hauad mägedesse,. üksÜks tuntumaid on Kuningateorg, mida valvati ööl kui ka päeval. Arheoloogid on leidnud vaid ühe puutumatuna püsinud haua, Tutanhamoni haudoma. Medina Habusse või Deir el-medinasse ehitasid väiksemaid püramiide üksikisikud. Lisaks ehitasid väiksemaid püramiide Nublasednublased, kes valitsesid Egiptust hilisel perioodil, kuigi nende püramiidide ääred olid järsemad.