'''Kannatus''Dukkha'''''<ref>[[sanskriti keel]]es ''duḥkha''; [[paali keel]]es ''dukkha''; [[tiibeti keel]]es ''sdug bsngal''; [[hiina keel]]es 苦 ''ku''; [[jaapani keel]]es ''ku''</ref>, paali keeles '[[kannatus]]', on [[budism]]is üks põhimõisteid, esimene [[neli õilsat tõde|neljast õilsast tõest]]. [[Buddha]] räägib sellest juba «[[seadmuseratta käimapanemine|Seadmuseratta käimapanemises]]». Kannatus on ka üks [[kokkupandu]]d [[dharma]]de kolmest põhiomadusest (''[[trilakṣaṇa]]'') [[isetus]]e (''anātman'') ja [[püsitus]]e (''anitya'') kõrval.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kannatus]</ref>
SanskritikeelnePaalikeelne sõna ''dukkha'' (sanskriti keeles ''duḥkha'') tähendab kannatust kõige üldisemas mõttes, kõikvõimalikke ebameeldivusi ja ebamugavusi, vaevarikast olemasolu [[sansaara]]s. Kannatuse vastandseisundiks on [[õnn]] ([[sanskriti keel]]es ''sukha'').
Kannatuse põhjuseks on [[avidya|rumalus]] ehk teadmatus (''avidya'') ja [[tanha|kiindumused]] ehk ihad, janunemine (''tanha'') [[skandha|isiksuse moodustajate]] järele.
