Redaktsioon: 30. oktoober 2019, kell 21:11 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 365 muudatust →‎Eri liiki arvuteid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. detsember 2019, kell 19:47 redigeeri eemalda 86.110.37.253 (arutelu) Resümee puudub Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:IBM Blue Gene P supercomputer.jpg\|pisi\|[[Superarvuti]] IBM Blue Gene/P]] '''Arvuti''' ehk '''kompuuter''' ehk '''raal''' on [[seade]], mis [[andmetöötlus\|töötleb andmeid]], sealhulgas teeb [[aritmeetikatehe\|aritmeetika-]] ja [[loogikatehe\|loogikatehteid]] [[automaat]]selt [[Programmeerimine\|programmeeritavate]] [[algoritm]]ide ~~järgi~~järg[[Charles Babbage]] tegeles 19. sajandil aastakümneid [[Charles Babbage#Analüütiline masin\|analüütilise masina]] loomisega, mida võib pidada universaalse programmeeritava arvuti eelkäijaks. * [[Alan Turing]] kirjeldas 1937. a arvuti matemaatilist mudelit, nn [[Turingi masin]]at. ▼ ~~==Riistvara ja tarkvara==~~ * [[Digitaalelektroonika]] alused esitas 1937. aastal [[Claude Elwood Shannon]].▼ ~~Arvuti ülesehituse ja talitluse põhimõisted on [[riistvara]] ja [[tarkvara]].~~ ~~Riistvara mõistesse kuuluvad järgmised [[arvutisüsteem]]i struktuuriosad:~~ [[sisendseadmed]] [[andmete sisestamine\|andmete sisestamiseks]]: [[arvutiklaviatuur\|klaviatuur]], [[hiir\|arvutihiir]] või [[puuteplaat]], [[puuteekraan]]; keskseade ([[keskprotsessor]], [[mälu (arvuti)\|mälukompomendid]], [[kiibistik]]) andmete töötlemiseks ja salvestamiseks; [[kuvar]] (ekraan) andmete väljastamiseks. ~~Tarkvaraks on arvuti [[Arvutiprogramm\|programmid]] (digitaalsed käsujadad arvuti riistvara toimingute juhtimiseks):~~ [[süsteemitarkvara]], mis sisaldab juhtprogramme, neist tähtsaimana [[operatsioonisüsteem]]i; [[rakendustarkvara]] – operatsioonisüsteemi baasil töötavad rakendusprogrammid (äpid). Igapäevases keelekasutuses mõtleme arvuti all individuaalseks kasutamiseks ettenähtud [[Lauaarvuti\|laua-]], [[Sülearvuti\|süle-]] või [[tahvelarvuti]]t, s.t personaalarvutit ([[inglise keel\|ingl]] ''personal computer'', lühend PC).. Personaalarvuti võimekusega on tänapäeval ka [[nutitelefon]]id. ~~Arvutit, mis on mõeldud üksnes aritmeetika- jm matemaatikatehete sooritamiseks, nimetatakse [[kalkulaator]]iks (ka taskuarvutiks).~~ ~~== Ajaloost ==~~ [[Charles Babbage]] tegeles 19. sajandil aastakümneid [[Charles Babbage#Analüütiline masin\|analüütilise masina]] loomisega, mida võib pidada universaalse programmeeritava arvuti eelkäijaks. ▲* [[Alan Turing]] kirjeldas 1937. a arvuti matemaatilist mudelit, nn [[Turingi masin]]at. ▲* [[Digitaalelektroonika]] alused esitas 1937. aastal [[Claude Elwood Shannon]]. * [[John von Neumann]] töötas välja üldotstarbelise [[elektronarvuti]] struktuuri, mida tuntakse 1945. aastast [[Von Neumanni arhitektuur]]ina. * Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase [[:de:Konrad Zuse\|Konrad Zuse]] välja töötatud arvutit Z3 (1941) ja Z4 (1944), 1944 Briti salateenistusele ([[GCHQ]]) loodud [[Colossus]]t (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud [[ENIAC]]-i, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle aja arvutid töötasid valdavalt elektronlampidel, mis polnud töökindlad, tarbisid palju elektrit ja olid gabariitidelt suured (arvutid hõivasid terveid korruseid). * 1950ndatel võeti elektronlülititena lampide asemel kasutusele [[transistor]]id, mille tulemusel arvutite voolutarve vähenes mitmekordselt. Tolle aastakümne arvuteid: Whirlwind (1951), UNIVAC (1951), WITCH (1951), BESK (1953). IBM NORC (1954), IBM 702 (1955), IBM 305 RAMAC (1956), Bendix G-15 (1956), Pegasus (1956), AN/FSQ-7 (1958), IBM 7090 (1959), AKAT-1 (1959). Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli [[Tartu Ülikool\|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] käivitatud [[Ural-1]]. Eestis ehitati esimene elektronarvuti (Moskva Arvutustehnika Uurimisinstituudi projekteeritud mudel M-3) ENSV Teaduste Akadeemia [[Küberneetika Instituut\|Küberneetika Instituudi]] jaoks tehase RET abiga (osalesid [[Nikolai Alumäe]], [[Arnold Reitsakas]], [[Harri Mägi]] jt.). * 1970ndatel hakati tootma spetsiaalselt arvutite jaoks ettenähtud [[integraallülitus]]i. ([[mikroprotsessor]]eid), mille tulemusel muutus võimalikuks hakata tootma individuaalseks kasutamiseks ettenähtud lauaarvuteid – [[personaalarvuti\|persomaalarvuteid]]. Neid nimetati ka [[mikroarvuti]]teks, eristamaks nn miniarvutitest (need olid tol ajal vähemalt kirjutuslaua suurused).

Arvuti: erinevus redaktsioonide vahel