Erich Hartmann: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{allikad}}
[[Pilt:Erich Hartmann voor zijn Bf 109 (G-6).jpg|pisi|Erich Hartmann]]
'''Erich Alfred Hartmann''' ([[19. aprill]] [[1922]] [[Weissach]] – [[20. september]] [[1993]] [[Weil im Schönbuch]]) oli Saksa [[sõjaväelane]], kõigi aegade edukaim hävituslendur ja edukaim [[lendur]] [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Erich Hartmann tulistas alla 352 vastase sõjalennukit.
 
Hartmanni ema Elisabeth Hartmann, üks [[Saksamaa]] lennunduspioneeridest, oli lennusportlane, kes 1936. aastal aitas kaasa purilennuklubi asutamisele Weilis [[Stuttgart|Stuttgard]]i lähedal <ref>"Das waren die deutschen Jagdflieger-Asse", Stuttgart, Motorbuch Verlag, Raymond F.Toliver/Trevor J.Constable, 1994.</ref> 1939–1945, kui Erich oli alles väike. Erich õppis juba noorukina lendama purilennukil[[purilennuk]]il ja aastast 1938 oli ta purilennuõpetaja.
 
1940. aastal astus Hartmann vabatahtlikuna [[Luftwaffe]]sse. Erichil oli õnne läbida kogu Luftwaffe jahilenduri ettenähtud väljaõpe täismahus. 15. oktoobril 1940 alustas ta õppimist Luftwaffe 10. rügemendis [[Königsberg]]i lähedal Neukuhris [[Ida-Preisimaa]]l. Lennuväljaõpe algas 1941. aasta märtsis, seejärel sõjalennukool Berlin-Gotowis. Kui Hartmanni lennuõpetaja otsustas, et nüüd kõlbab Erich jahilenduriks küll, viidi ta üle jahilendurite kooli Zerbsti ([[Sachsen-Anhalt]]). 20. sünnipäeval sooritas Hartmann oma esimese iseseisva lennu [[hävituslennuk]]il [[Messerschmitt Bf 109]].
13. rida:
Oma viimase vastase lennuki (Jak) tulistas Hartmann alla II maailmasõjas [[8. mai]]l 1945 [[Brünn]]i linna kohal.
 
Pärast sõja lõppu õnnestus Hartmannil anda end vangi [[USA]] üksustele, kes aga andsid ta [[17. mai]]l [[1945]] üle venelastele. Hartmann mõisteti süüdi: "... ''suure materiaalse kahju tekitamise eest [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]]''". Ta viibis 10 aastat [[Siber]]is vangistuses ja vabanes 1955.
 
Pärast kodumaale Saksamaale naasmist paluti tal uuesti asuda lennuväe teenistusse. Esialgu Hartmann keeldus, kuid [[1956]]. aastal siiski nõustus teenima [[Lääne-Saksamaa]] lennuväes. Ta oli sõjaväes [[Manfred von Richthofen|Manfred von Richthofeni]]-nimelise 71. eskadronieskadrillis lennuinstruktor. See eskadroneskadrill kasutaslendas reaktiivhävitajaidreaktiivhävituslunnukeil [[F-86 Sabre]] ja hiljem Lockheed F-104 StarfightereidStarfightereil.
 
Hartmann pidas aga F-104 suurte puudustega ohtlikuks lennukiks ning oli vastu selle relvastusse võtmisele. Kuigi tal oli õigus - F-104 oli alla kukkunud 282 korral ja sellesneis katastroofides oli hukkunud 115 Saksa pilooti mitte-sõjaväelistel missioonidel, ei olnud Hartmanni kriitika tema ülemuste seas populaarne - ka õhuväekomandantlennuväekomandör, kindral Werner Panitzki ütles, et "Erich on hea piloot, aga mitte hea ohvitser", ning ta sunniti [[kolonel]]i auastmes 1970. aastal varakultenneaegselt erru minema.
 
Erich Hartmann suri [[1993]]. aastal.