Redaktsioon: 8. detsember 2019, kell 13:13 redigeeri Pault (arutelu \| kaastöö) 1637 muudatust Täiendus Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. detsember 2019, kell 16:49 redigeeri eemalda Pault (arutelu \| kaastöö) 1637 muudatust Täiendus Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: Kodanikuühiskonna sõna kasutasid ka mitmed vana-rooma kirjanikud (m.h [[Cicero]]), kui nad kirjeldasid [[Rooma vabariik\|Rooma Vabariigi]] ajajärku. Kodanikuühiskonna mõiste tuli uuesti kasutusele hiliskeskajal tänu [[:en:Leonardo_Bruni\|Leonardo ~~Bruni’le~~Bruni]]’le (1370-1440), kes tõlkis Aristotelese tööd ladina keelde. Vana-kreeka sõna ''koinōnía politikḗ'' vasteks sai ''societas civilis'', millega märgiti tsiviilühiskonda. Kuna tollel ajaperioodil domineeris vastuolu isevalitsejast [[Monarh\|monarhi]] (avaliku huvi esindaja) ja lääni-isandate ([[Feodaal\|feodaalid]]<nowiki/>e) kui erahuvi esindajate vahel, siis hakkas see mõiste märkima maaomanike seisust. Uuesti tuli see mõiste aktiivsese kasutusse NSVL lagunemise järel Ida-Euroopa riikides, kus sellega märgiti totalitaarsele kommunistlikule režiimile vastanduvaid kodanikuühendusi. Nn post-modernistlikule käsitlusele panid aluse Aleksander Smolari kirjutised aastatest 1978-79 ning selle võttis poliitilises diskussioonis kasutusele [[Václav Havel]] 1990-ndatel aastatel.<ref>Pawel Stefan Zaleski, ''Neoliberalizm i spoleczenstwo obywatelskie (Neoliberalism and Civil Society)'', Wydawnictwo UMK, Torun 2012</ref> 43. rida: [[Elver Loho]] on kodanikuühiskonna kohta öelnud, et "tervislik ning jätkusuutlik kodanikuühiskond koosneb organiseerunud huvigruppidest, mis suudavad nii liikmeid kui ka laiemat üldsust kaasates formuleerida sisuka sõnumi, realistlikud eesmärgid ning omavad piisavat võimekust, et need eesmärgid ellu viia".<ref>[http://arvamus.postimees.ee/1049218/loho-motteid-kodanikuuhiskonna-voimalikkusest "Loho: mõtteid kodanikuühiskonna võimalikkusest"] Postimees, 22. november 2012</ref> == Demokraatia roll kodanikuühiskonnas == Kodanikuühiskond tähendab sallivust ja võrdsust, s.t kõigil kodanikel on üks hääl ja otsuseid saab langetada vaid hääletades, s.t [[Demokraatia\|demokraatlikult]]. Seda teemat on käsitlenud paljud politoloogid, s.h [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel\|G.W.F. Hegel]], [[Alexis de Tocqueville]], [[Karl Marx]] ja [[Ferdinand Tönnies]]. 20. sajandil on seda teemat väga erinevatest aspektidest käsitlenud paljud uurijad ja teadlased, kuid siinkohal võiks eraldi ära märkida [[:en:Gabriel_Almond\|Gabriel Almond]] ja [[:en:Sidney_Verba\|Sidney Verba]] tööd, kes tõid välja kultuuri rolli demokraatlikus ühiskonnakorralduses. Oma töös leidsid nad, et jätkuval osalusel otsuste langetamise protsessis on hariv mõju, sest inimesed süvenevad probleemi põhjustesse, mõistavad otsuse langetamise vajalikkust ning hindavad erinevaid lahendeid. See omakorda sunnib valitsusvõimu esindajaid esitama selgemaid ja kompaktsemaid materjale ning paremini põhjendama oma valikuid.<ref>Almond, G., & Verba, S.; 'The Civic Culture: Political Attitudes And Democracy In Five Nations; 1989; Sage</ref> [[Robert Putnam\|Robert D. Putnam]] (s 1941) on eraldi rõhutanud oma töödes mittepoliitiliste kodanikuühenduste rolli ja tähtsust kodanikuühiskonna arengutele. Kokkuvõtlikult öeldes peitub nende mõju ühistegevuses, mille käigus inimesed suhtleva üksteisega pikema aja jooksul, tutvuvad ja hakkavad usaldama üksteist – nii kasvab ühiskonna sotsiaalne kapital. == Vaata ka ==

Kodanikuühiskond: erinevus redaktsioonide vahel