Buda: erinevus redaktsioonide vahel

'''Buda''' (<ref>sanskriti ja paali keeles ''buddha'' 'virgunu'; tiibeti keeles ''sangs rgyas''; hiina keeles 佛 ''fo''; jaapani keeles ''butsu'')</ref> on [[budism]]is üldmõiste, teadvuse kõrgeimasse seisundisse ehk [[virgumine|virgumisse]] jõudnud inimene, kelle meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik [[meeleplekk|meeleplekid]]. Budale on omane piiritu kaastunne ja muutumatu õnneseisund<ref name="Dzogchen 2004">Dzogchen, Choying Rabjam 2004. The Buddha Path. Eugene: Ewam Maya Publications ja Dzogchen Buddha Foundation</ref>. Selline inimene on vabanenud [[sansaara]]st ja jõudnud [[nirvaana]]sse.

[[Tipitaka]] varasemates tekstides mainitakse kuut budat, kes on ilmunud enne Gautamat (Vipassī, Sikhī, Vessabhū, Kakusandha, Konāgamana, Kassapa ja Gautama)<ref>T.W. Rhys Davids and William Stede, Pali-English Dictionary, lk. 1112.</ref>, hilisemates tekstides aga mainitakse juba kahtekümmet nelja (<ref>Dīpankara, Kondañña, Mangala, Sumana, Revata, Sobhita, Anomadassī, Paduma, Narada, Padumuttara, Sumedha, Sujāta, Piyadassī, Atthadassī, Dhammadassī, Siddhattha, Tissa, Phussa)</ref>. Tipitaka Buddhavaṃsas on toodud 25 buda lood, mille kommentaarid on toodud Jātakaṭṭhakathā sissejuhatavas peatükis.

''Tathāgatagarbha'' (<ref>sanskriti keeles ‘nõndaläinu üsk, nõndaläinu loode’; tiibeti keeles ''de bzhin gshegs pa’i snying po''; hiina keeles 如來藏 ''rulai zang''; jaapani keeles ''nyoraizō'')</ref> on [[mahajaana]]s mõiste, mis kõige üldisemalt tähendab kõikidele olenditele sisemiselt omast võimet saada budaks. ''Tathāgatagarbha '' teooria järgi on kõikidel olenditel algusest peale täielikult virgunud loomus, mis saab aga avalduda alles siis, kui seda varjutavad [[meeleplekk|meeleplekid]] ja muud takistused on kõrvaldatud. Senikaua on see olemas vaid avanemata võimalusena nagu loode emaihus.

[[Vidžnjaanavaada]]s mõistetakse ''tathāgatagarbha''t kohati ''ālayavijñāna'' ehk "ait-teadvuse" sünonüümina, mis sisaldab ‘kõige oleva seemneid’ (<ref>sanskriti keeles ''sarvabījaka'')</ref>, sealhulgas ka võimet ja võimalust saavutada budasus.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Ālayavijñāna. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/%C4%80layavij%C3%B1%C4%81na]</ref>

''Tathāgatagarbha ''teooria põhitekstiks on Sthiramati (6. saj) «Aardeühenduse jaotus» (sanskriti keeles ''ratnagotravibhāgaRatnagotravibhāga''). On olemas ka [[mahajaana suutrad|mahajaana suutra]] ''Tathāgatagarbha-sūtra'', mis on tervikuna säilinud ainult tiibeti- ja hiinakeelses tõlkes.

[[Mahajaana]]s, eeskätt [[sarvastivaada]] koolkonnas alguse saanud õpetuse kohaselt on budal kolm ihu (<ref>sanskriti keeles ''trikāya''; tiibeti keeles ''sku gsum''; hiina keeles 三⾝ ''sanshen''; jaapani keeles ''sanjin'')</ref>, milleks on seadmuseihu (sanskriti keeles ''dharmakāya'') ehk õpetus, õndsuseihu (''sambhogakāya'') ehk mõju ja maine ihu (sanskriti keeles ''nirmāṇakāya'') ehk kehastus inimkujul, näiteks [[Šākjamuni]]na.

Idamid on [[vadžrajaana]] [[budism]]is antropomorfsed kujustamissümbolid, [[õndsuseihu]] (sanskriti keeles ''saṃbhogakāya'') kujul esinevad budad<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Idam [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Idam]</ref> ehk [[jumalus]]ed, nagu näiteks Chakrasamvara, Kalachakra, Hevajra, Yamantaka või Vajrayogini.