Vikipeedia

Mariss Jansons: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Mariss jansons.jpg|pisi]]
'''Mariss Ivars Georgs Jansons''' ([[14. jaanuar]] [[1943]] [[Riia]] – [[30. november]] [[2019]] [[Peterburi]]) oli läti ja vene [[dirigent]].
 
Mariss Jansons sündis Riias dirigent [[Arvīds Jansons]]i pojana. Tema ema Iraida Jansons oli juudi päritolu [[ooperilaulja]], kes sünnitas poja [[Saksa okupatsioon]]i ajal peidupaigas, kus ta end varjas pärast seda, kui tema vend ja isa olid Riia [[geto]]s hukkunud.
Mariss Jansons sündis Riias dirigent [[Arvīds Jansons]]i pojana. Tema ema Iraida Jansons oli juudi päritolu ooperilaulja, kes sünnitas poja Saksa okupatsiooni ajal peidupaigas, kus ta end varjas pärast seda, kui tema vend ja isa olid Riia getos hukkunud. Mariss õppis lapsepõlves isa käest viiulimängu. 1946. aastal võitis isa Arvīds Jansons teise koha riiklikul konkursil ja [[Jevgeni Mravinski]] kutsus ta oma assistendiks [[Leningradi Filharmoonia]]sse. 1956. aastal ühines perekond isaga ja Mariss asus õppima [[Leningradi Riiklik Konservatoorium|Leningradi Riikliku Konservatooriumi]] muusikakooli. Selle lõpetamise järel õppis ta alates 1962. aastast Leningradi Riiklikus Konservatooriumis klaverimängu ja dirigeerimist [[Nikolai Rabinovitš]]i juhendamisel ja täiendas end aastatel 1969–1972 [[Viin]]is [[Hans Swarowsky]] ja [[Salzburg]]is [[Herbert von Karajan]]i juhendamisel. Pärast võitu dirigentide konkursil Berliinis 1971. aastal tegi von Karajan Jansonsile pakkumise asuda tema assistendiks [[Berliini Filharmoonikud|Berliini Filharmoonikute]] juures, kuid Nõukogude võimud keelasid selle ära. [[1985]]. aastal sai ta [[Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkester|Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkestri]] peadirigendi assistendiks.▼
 
▲Mariss Jansonsõppis sündislapsepõlves Riiasisa dirigentkäest [[Arvīds Jansonsviiul]]i pojana. Tema ema Iraida Jansons oli juudi päritolu ooperilaulja, kes sünnitas poja Saksa okupatsiooni ajal peidupaigas, kus ta end varjas pärast seda, kui tema vend ja isa olid Riia getos hukkunud. Mariss õppis lapsepõlves isa käest viiulimänguimängu. [[1946]]. aastal võitis isa Arvīds Jansons teise koha riiklikul konkursil ja [[Jevgeni Mravinski]] kutsus ta oma assistendiks [[Leningradi Filharmoonia]]sse. [[1956]]. aastal ühines perekond isaga ja Mariss asus õppima [[Leningradi Riiklik Konservatoorium|Leningradi Riikliku Konservatooriumi]] muusikakooli. Selle lõpetamise järel õppis ta alates [[1962]]. aastast Leningradi Riiklikus Konservatooriumis klaverimängu ja dirigeerimist [[Nikolai Rabinovitš]]i juhendamisel ja täiendas end aastatel 1969–1972[[1969]]–[[1972]] [[Viin]]is [[Hans Swarowsky]] ja [[Salzburg]]is [[Herbert von Karajan]]i juhendamisel. Pärast võitu dirigentide konkursil Berliinis 1971. aastal tegi von Karajan Jansonsile pakkumise asuda tema assistendiks [[Berliini Filharmoonikud|Berliini Filharmoonikute]] juures, kuid Nõukogude võimud keelasid selle ära. [[1985]]. aastal sai ta [[Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkester|Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkestri]] peadirigendi assistendiks.
Aastatel 1979–2002 oli ta [[Oslo-Filharmonien]]i muusikaline juht. 2003. aastast on ta [[Baieri Raadio Sümfooniaorkester|Baieri Raadio Sümfooniaorkestri]] peadirigent ja 2004. aastast [[Kuninglik Concertgebouworkester|Kuningliku Concertgebouworkestri]] peadirigent.▼
 
Pärast võitu dirigentide konkursil [[Berliin]]is [1971]]. aastal tegi von Karajan Jansonsile pakkumise asuda tema assistendiks [[Berliini Filharmoonikud|Berliini Filharmoonikute]] juures, kuid Nõukogude võimud keelasid selle ära. [[1985]]. aastal sai ta [[Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkester|Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkestri]] peadirigendi assistendiks.
2006. aastal pälvis Jansons [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] parima orkestriesituse kategoorias Baieri Raadio Sümfooniaorkestriga [[Dmitri Šostakovitš|Šostakovitši]] 13. sümfooniaga.▼
 
▲Aastatel 1979–2002[[1979]]–[[2002]] oli ta [[Oslo-Filharmonien]]i muusikaline juht., [[2003. aastast on ta]]-[[2019]] [[Baieri Raadio Sümfooniaorkester|Baieri Raadio Sümfooniaorkestri]] peadirigent ja [[2004. aastast]]–[[2015]] [[Kuninglik Concertgebouworkester|Kuningliku Concertgebouworkestri]] peadirigent.
 
Ta on teinud koostööd paljude tipporkestritega, sealhulgas [[Berliini Filharmoonikud|Berliini Filharmoonikute]], [[Londoni Sümfooniaorkester|Londoni Sümfooniaorkestri]] ja [[Viini Filharmooniaorkester|Viini Filharmooniaorkestriga]].
 
Aprillis [[1996]] sai ta Oslos[[Oslo]]s kontserdi ajal [[Müokardi infarkt|infarkti]] ning oleks peaaegu surnud.
 
Aastatel [[2006]], [[2012]] ja [[2016]] oli ta [[Viini uusaastakontsert|Viini uusaastakontserdi]] dirigent.
 
Alates [[1995]]. aastast õpetas ta [Peterburi konservatoorium]]is dirigeerimist ja juhatas tudengite sümfooniaorkestrit.
Jansonsil oli korter [[Peterburi]]s. Tal oli Läti ja [[Venemaa]] kodakondsus.
 
==Tunnustused==
* [[1971]] Rahvusvahelise Herbert von Karajani Fondi konkursi laureaat (Berliin)
*2007 [[Balti Täht]] ▼
* [[1979]] [[Vene NFSV teeneline kunstnik]]
* [[1986]] [[Vene NFSV rahvakunstnik]]
* [[1995]] Norra Kuningliku Tähe orden
* [[1999]] Londoni Kuningliku Akadeemia auliige
* Viini Muusikasõprade Ühingu auliige
* [[2013]] Aumärk "Teenete eest Sankt Peterburi ees"
* [[2013]] Madalmaade Lõvi orden дерланды,
* Suurbritannia Kuningliku Filharmoonia Ühingu (Royal Philharmonic Society) kuldmedal
▲* [[2006. aastal pälvis Jansons]] [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] parima orkestriesituse kategoorias Baieri Raadio Sümfooniaorkestriga [[Dmitri Šostakovitš|Šostakovitši]]i 13. sümfooniaga.
▲* [[2007]] [[Balti Täht]]
 
{{JÄRJESTA:Jansons, Mariss}}
[[Kategooria:Läti dirigendid]]
[[Kategooria:Vene dirigendid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1943]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Mariss_Jansons"