Arutelu:Üksliige: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''Üksikliige on korrutis, mis koosneb muutujatest ning nende astmetest. Sarnasteks nimetatakse üksikliikmeid, mis erinevad, kas ainult kordaja poolest või ei erine üldse. : See t... |
Resümee puudub |
||
2. rida:
: See tuleb integreerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. aprill 2008, kell 09:48 (UTC)
See definitsioon on pärit küll autoriteetsest Matemaatikaleksikonist, kuid nendest kolmest võimalikust üksliikme tõlgendusest kasutatakse tänapäeva matemaatikas enamasti ainult kolmandat. Kahe esimese definitsiooni puhul on probleemiks see, et avaldise mõiste on üsna amorfne. Ei ole selge, millised tehted või funktsioonid on matemaatilises avaldises lubatud. Kas täiesti suvalised või ainult mingi piiratud hulk. Põhimõtteliselt võiks defineerida nii: "Üksliige on avaldis, mis on moodustatud muutuja(te)st ja konstandist (üksliikme kordajast) korrutamistehte abil. Muutuja korrutisi iseendaga kirjutatakse harilikult üles selle muutuja astmena. Konstandi all mõeldakse enamasti reaalarvu, kuid matemaatikas vaadeldakse ka üksliikmeid (ja polünoome), mille kordajad on suvalisest ringist." --[[Kasutaja:Valdis|Valdis]] ([[Kasutaja arutelu:Valdis|arutelu]]) 4. detsember 2019, kell 12:20 (EET)
| |||