Buda: erinevus redaktsioonide vahel

{{See artikkel| räägib üldmõistest; Budapesti ajaloolise linnaosa kohta vaata artiklit [[Buda (linnaosa)]]. Budismi rajaja kohta vaata artiklit [[Siddhārtha Gautama]]}}

'''Buda''' ehk '''buddha''' (eesti keeles kirjutatud väikese algustähega; sanskriti ja paali keeles ‘virgunu’''buddha'' 'virgunu'; tiibeti keeles ''sangs rgyas''; hiina keeles 佛 ''fo''; jaapani keeles ''butsu'') on [[budism]]is üldmõiste, [[teadvuse kõrgeim seisund|teadvuse kõrgeimasse seisundisse]] ehk [[virgumine|virgumisse]] jõudnud inimene, kelle [[meel]] on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik [[meeleplekk|meeleplekid]]. Selline inimene on vabanenud [[sansaara]]st ja jõudnud [[nirvaana]]sse.

BuddhadBudad on eelkõige [[õpetaja]]d, erinedes sellega [[pratjekabuddha]]dest, kes küll virguvad, kuid ei õpeta teisi. [[Arhat]]itest erinevad buddhadbudad selle poolest, et nad jõuavad virgumisele ise, mitte teistelt kuuldud õpetuse abil.

BuddhadeBudade paljususe idee tõi kaasa buddhabuda kuju mütologiseerimise. [[Mahajaana]]s on palju mütoloogilisi buddhasidbudasid, näiteks [[Amitābha]], [[Akšobhja]] jt. Iga buddhabuda loob oma [[buddhavälibudaväli|buddhaväljabudavälja]], mida mütoloogiliste buddhadebudade puhul kirjeldatakse ideaalsete utoopiliste maailmasüsteemidena, kus puuduvad inimlikud pahed ja kõik on virgunud või virgumas. Mütoloogiliste buddhadebudade seas on erilisel kohal [[Vairotšana]] kui [[ürgbuddha]], kellest lähtuvad kõik teised buddhadbudad. Mahajaanas kujunes ka buddhabuda [[kolm ihu|kolme ihu]] (sanskriti keeles ''trikāya'') kontseptsioon. [[Vadžrajaana]]s kasutatakse mütoloogilisi buddhasidbudasid antropomorfsete sümbolitena [[kujustamine|kujustamisel]] ja neid nimetatakse [[dhjaanibuddha]]deks.

BuddhadeBudade kohta kasutatakse mitmeid epiteete, millest olulisemad on [[nõndaläinu]] (sanskriti keeles ''tathāgata''), [[hüvesläinu]] (''sugata''), [[bhagavat]] ja [[võitja]] (''jina''). [[Mahajaana]] suutrates nimetatakse buddhatbudat ‘täielikult'täielikult virgunuks’virgunuks' (sanskriti keeles ''samyaksaṃbuddha'') ja [[kõikteadmine|kõikteadjaks]] (''sarvajña'').

Eesti keeles kirjutatakse ''Buddha'' suure algustähega siis, kui tegemist on Šākjamuniga; buddhadebudade või budade ehk virgunud olendite üldnimetusena kirjutatakse väikese algustähega.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: buddha. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Buddha]</ref>

BuddhaleBudale on omane piiritu kaastunne ja muutumatu õnneseisund<ref name="Dzogchen 2004">Dzogchen, Choying Rabjam 2004. The Buddha Path. Eugene: Ewam Maya Publications ja Dzogchen Buddha Foundation</ref>. Selline inimene on vabanenud [[sansaara]]st ja jõudnud [[nirvaana]]sse.

Sõna ''buddha'' tuleneb sanskriti verbijuurest ''budh'' (‘virguma'virguma, ärkama’ärkama') <ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Buddha. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Buddha]</ref> või ''bujjh'' (''bujjhati'', 'see, kes on mõistnud').<ref>Pali Text Society. Pali-English Dictionary: Buddha. [https://dsalsrv04.uchicago.edu/cgi-bin/app/pali_query.py?qs=Buddha&searchhws=yes]</ref>

[[Theravaada]]s mõistetakse buddhanabudana eelkõige [[teadvuse kõrgeim seisund|teadvuse kõrgeimasse seisundisse]] jõudnud konkreetset inimest, kõige sagedamini [[Šākjamuni]]t.

[[Theravaada]]s kasutatakse iseseisvalt virgumiseni jõudnud buddhadebudade kohta, kes õpetavad ka teisi, epiteeti ''sammāsambuddha'' (paali keeles "täielikult ise virgunud"). Tema virgumine on samal tasemel [[pratjekabuddha]]ga, kes virgub iseseisvalt, kuid ei õpeta teisi, ja [[Arahant|arahandiga]], kes virgub tänu juba olemasolevale õpetusele.

Varastes budismi tekstides tähistab buddhabuda eelkõige budismi rajajat Buddhabuda [[Gautama]]t ja on tihti pärisnime staatuses. Algselt nimetatigi buddhaksbudaks ilmselt vaid Gautamat, kuid hilisemate käsitluste kohaselt on buddhasidbudasid olnud ka varem ja tuleb ka tulevikus. [[Tipitaka]] varasemates tekstides mainitakse kuut buddhatbudat, kes on ilmunud enne Gautamat (Vipassī, Sikhī, Vessabhū, Kakusandha, Konāgamana, Kassapa ja Gautama)<ref>T.W. Rhys Davids and William Stede, Pali-English Dictionary, lk. 1112.</ref>, hilisemates tekstides aga mainitakse kahtekümmend nelja (Dīpankara, Kondañña, Mangala, Sumana, Revata, Sobhita, Anomadassī, Paduma, Narada, Padumuttara, Sumedha, Sujāta, Piyadassī, Atthadassī, Dhammadassī, Siddhattha, Tissa, Phussa). Paali kaanonis ehk [[Tipiṭaka|Tipitakas]] on mainitud ka tulevast buddhatbudat Maitrejat.

Tipitaka Buddhavaṃsa'sBuddhavaṃsas on toodud 25 buddhabuda lood, mille kommentaarid on toodud Jātakaṭṭhakathā sissejuhatavas peatükis.

[[Mahajaana]]s on buddhabuda mõiste laiem ning seda käsitletakse kui igavest ja kõikjalviibivat [[olend]]it või printsiipi, kes aegajalt võtab inimkuju, et näidata teistele olenditele teed virgumisele, kuulutades neile [[seadmus]]t.

[[Mahajaana]] kohaselt on buddhabuda virgumine arhati ja [[pratjekabuddha]] teadvuse tasemest kõrgem. Arvatakse, et Buddhabuda vaibumine parinirvaanasse ei tähenda seda, et buddhabuda oleks kaotanud kontakti mittevirgunud olenditega. Mahajaanas usutakse, et kaastundest kannatavate olendite vastu võib buddhabuda aeg-ajalt võtta inimkuju, et näidata teed virgumisele. [[Šākjamuni]] kõrval austatakse mahajaanas ka teisi buddhasidbudasid; Hiinas ja Jaapanis on oluline buddhabuda [[Amitābha]]. Mahajaanas loodi hiljem ka buddhabuda kolme ihu (sanskriti keeles ''[[trikāya]]'') kontseptsioon.

Erinevalt [[theravaada]]st, kus harjutaja eesmärgiks on saada [[arhat]]iks, nähakse mahajaanas vaimse eesmärgina buddhabuda seisundi saavutamist, mis eeldab bodhisattvatee järgimist.

Vadžrajaanas kasutatakse buddhasidbudasid antropomorfsete sümbolitena kujustamisel ja neid nimetatakse [[dhjaanibudad]]eks. Dhjaanibudad on [[Vairotšana]], [[Akšobhja]], [[Ratnasambhava]], [[Amitābha]] ja [[Amoghasiddhi]].

[[Kategooria:BudismBudad|Buddha ]]

[[Kategooria:Budad|BuddhaVaimsed õpetajad]]