Lätlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
17. rida:
Latgalitest/lätlastest erinevat keelt kõnelevate läänemeresoomlaste assimileerumine on võtnud kõige kauem aega, seda eriti suuremale, praeguse Eesti territooriumi hõlmanud läänemeresoome keelealale lähedal asunud kogukondade puhul. Lätlastega ümbritsetud piirkondades elanud [[Vidzeme]] liivlased assimileerusid 18. sajandil, eestlaste asualaga külgnevas [[Salatsi]] piirkonnas aga alles 19. sajandi teiseks pooleks. [[Kuramaa liivlased]] olid 18. sajandiks säilinud vaid Saaremaa vastas oleval rannaalal. See rahvakild assimileerus 21. sajandi alguseks. Nende väheste inimeste, kes tänapäeval end liivlaseks peavad, emakeel on juba läti vm keel. Millal veel 13. sajandil osaliselt Vidzeme kirdeosa asustanud, oletatavalt [[lõunaeesti keel]]ele sarnast keelt kõnelenud läänemeresoomlased lätlastesse sulandusid, on ebaselge. Pole välistatud, et nad säilisid leivudena kuni 20. sajandi alguseni.<ref name="Blum127" /><ref>Zemītis, lk 103</ref><ref>Grünthal</ref><ref>Halling</ref><ref name="eHowu" />
17. sajandil sai alguse eriilmelise lätlaste etnilise rühma, tänapäevaste [[latgalid (tänapäev)|latgalite]] (mitte segi ajada vana latgali hõimuga) moodustumine. 1629. aastal sõlmitud [[Altmargi vaherahu]]ga määrati latgalite/lätlaste asuala kaguosa ehk [[Latgale]] [[Poola-Leedu]] riigile, ülejäänud aga [[Rootsi]]le. Poliitiline piir tõi kaasa erinevad suunad ühiskondlikus ja kultuurilises arengus, ennekõike [[katoliiklus]]e kinnistumise Leedu-Poola alal ja [[luterlus]]e kinnistumise Rootsi alal. Samal ajal kui lääne pool balti hõimude keelte kokkusulamisega tekkinud [[läti keel]]e arengut mõjutas tugevasti [[saksa keel]], kujunes Latgales [[poola keel|poola]], [[leedu keel|leedu]] ja [[vene keel]]e mõjusfääris välja sellest erinev [[latgali keel]].
==
*[[läti keel]]
*[[Lõuna-Eesti Läti Selts]]
| |||