Kullatud ajastu: erinevus redaktsioonide vahel

 

== Olemus ==

Kullatisaeg oli reformeeritud tärkava tööstusarengu, majanduskasvu, linnaehituse ja ümberasustuse periood, Idaranniku järel eriti Põhjas ja Läänes, mil USA jõudis [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigist]] industrialiseerituselt ette juhtivale kohale. Jõudsalt arenes majandamine uutes harudes, eriti rasketööstuses: tehastes, raudteedel, söekaevandustes ja metallurgias. Tööstuse suurenev mehhaniseerimine püüdis leida odavamaid võimalusi hulgitoodete tootmisel. 1869. aastal avas vastvalminud Esimene Transkontinentaalne Raudtee ühenduse isoleeritud Kaug-Lääne kaevanduste ning põllumaade ja rantšode piirkondadega. Reisiaeg [[New York|New Yorgist]] [[San Francisco]]sse lühenes varasemalt ratsateekonna kuuelt nädalalt kuue päevani. Suuremates ülerahvastatud linnades läksid hinda maavaldused, ehitati esimesed kõrghooned ja arendati [[tramm]]iteede võrgustikku ning hakati rajama [[metroo]]sid. Kommertslikus ja eksklusiivsemas arhitektuuris hakati [[Historitsism|historitsistlikult]] varasema [[uusrenessanss]]-stiili asemel rohkem eeskuju võtma uusbaroksest prantsuse stiilist [[Uusbarokk|''beaux-arts'']]. Eriti jõudsalt kasvasid ja linnastusid metropolistena [[New York]], [[Chicago]], [[Philadelphia]], [[Brooklyn]] (käsitleti tollal eraldiseisva linnana), [[Saint Louis]], [[Boston]] ja [[Baltimore]]. USA-st sai rakendusliku tehnoloogia liider, kolmekümne aasta jooksul väljastati uute leiutiste heaks ligikaudu 500 000 [[patent]]i. Sajandi lõpp nägi uute sidevahendite nagu [[fonograaf]]i, [[Telegraafside|telegraafi]], [[telefon]]i ja [[raadio]] ning ka massilise [[tiraaž]]iga ajalehtede ja ajakirjade laialdast kasutusele võtmist, mis suurendas USA-sisest integratsiooni ja Atlandi-ülest kaastööd veelgi enam.