Õiguskaitsevahend: erinevus redaktsioonide vahel

'''Õiguskaitsevahend''' (ingl ''legal remedy'') on lepingust või seadusest tulenev [[võlausaldaja]] võimalus kõrvaldada või hoida ära negatiivsed tagajärjed, mis tekivad [[Võlgnik|võlgnikuvõlgnik]]u kohustuse rikkumisel.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=P. Varul jt|pealkiri=Võlaõigusseadus. I, Üldosa: kommenteeritud väljaanne|aasta=2016|koht=Tallinn|kirjastus=Juura, § 101/4|lehekülg=}}</ref> Õiguskaitsevahendite kasutamise võimalus on isikule kuuluv [[subjektiivne õigus]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=P. Varul jt|pealkiri=Tsiviilõiguse üldosa: õigusteaduse õpik|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Juura, lk 51|lehekülg=}}</ref> Õiguskaitsevahendite kasutamine on [[Relatiivne õigus|relatiivse õiguse]] teostamine, mis tähendab õigustatud poole õigust kasutada õiguskaitsevahendeid kindlaks määratud isiku suhtes.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=P. Varul jt|pealkiri=Tsiviilõiguse üldosa: õigusteaduse õpik|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Juura, lk 52|lehekülg=}}</ref> Õiguskaitsevahendite kohaldamisel tekkivad nõuded on teisesed ehk [[Sekundaarnõue|sekundaarnõuded]], sest need tulenevad [[Võlasuhe|võlasuhte]] rikkumise tagajärjel seadusest.<ref>{{Raamatuviide|autor=I. Kull, M. Käerdi, V. Kõve|pealkiri=Võlaõigus. I. Üldosa|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Juura, lk 217}}</ref>

Õiguskaitsevahendid jagunevad [[Nõue|nõueteksnõue]]teks ja [[Kujundusõigus|kujundusõigustekskujundusõigus]]teks.<ref name=":0" /> Nõue on [[Õigussuhe|õigussuhte]] poole õigus nõuda teiselt poolelt mingi teo tegemist või teost hoidumist.<ref>{{Raamatuviide|autor=P. Varul jt|pealkiri=Tsiviilõiguse üldosa. Õigusteaduse õpik|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Juura, lk 57|lehekülg=}}</ref> Kujundusõigus on [[Õigussuhe|õigussuhte]] poole õigus teise poole nõusolekust sõltumata õigussuhte sisu muuta või õigussuhe lõpetada.<ref name=":1" />

Õiguskaitsevahendite kasutamist reguleerib eelkõige võlaõigusseadus<ref>Võlaõigusseadus. – RT I, 20.02.2019, 8.</ref> (VÕS), aga ka tsiviilseadustiku üldosa seadus<ref>Tsiviilseadustiku üldosa seadus. – RT I, 06.12.2018, 3.</ref> (TsÜS) ja asjaõigusseadus<ref>Asjaõigusseadus. – RT I, 22.02.2019, 11.</ref> (AÕS).

Õiguskaitsevahendite kasutamise esimene eeldus on isikutevahelise kehtiva [[Võlasuhe|võlasuhte]] olemasolu.<ref>{{Raamatuviide|autor=I. Kull, M. Käerdi, V. Kõve|pealkiri=Võlaõigus. I. Üldosa|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Juura, lk 23}}</ref> Võlasuhe on VÕS § 2 lg 1 järgi õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgniku) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe kui relatiivne suhe tekib ainult poolte vahel (''inter partes''), mistõttu saavad õiguskaitsevahendeid kasutada üksnes võlasuhte pooled.<ref>{{Raamatuviide|autor=P. Varul jt|pealkiri=Võlaõigusseadus. I, Üldosa: kommenteeritud väljaanne|aasta=2016|koht=Tallinn|kirjastus=Juura, § 2/4.1.2}}</ref> Võlasuhte tekkimise alused on sätestatud VÕS § 3 p-des 1–6.

Erandina võib võlausaldaja kasutada kindlaid õiguskaitsevahendeid sõltumata võlgniku vastutusest kohustuse rikkumise eest.<ref>{{Raamatuviide|autor=P. Varul jt|pealkiri=Võlaõigusseadus. I, Üldosa: kommenteeritud väljaanne|aasta=2016|koht=Tallinn|kirjastus=Juura, § 101/7.2.2}}</ref> VÕS § 105 kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastutusest olenemata õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda.

VÕS § 101 lg 1 ei ole õiguskaitsevahendite kasutamise õiguslik alus, vaid õiguskaitsevahendite näitlik kataloog.<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=P. Varul jt|pealkiri=Võlaõigusseadus. I, Üldosa: kommenteeritud väljaanne|aasta=2016|koht=Tallinn|kirjastus=Juura, § 101/5.1}}</ref> Iga konkreetse õiguskaitsevahendi kohaldamise eeldused ja piirangud on reguleeritud võlaõigusseaduse 5. peatüki 2. jaos §-des 108 jj.<ref name=":5" /> Lisaks on võlausaldaja käsutuses muud seaduses sätestatud õiguskaitsevahendid, näiteks [[Leppetrahv|leppetrahvileppetrahv]]i nõue, samuti võivad võlasuhte pooled kokku leppida võimaluses kasutada seaduses sätestamata õiguskaitsevahendeid.<ref>{{Raamatuviide|autor=P. Varul jt|pealkiri=Võlaõigusseadus. I, Üldosa: kommenteeritud väljaanne|aasta=2016|koht=Tallinn|kirjastus=Juura, § 101/5.3}}</ref>