Müüon: erinevus redaktsioonide vahel

'''Müüon''' (<math>\mu^{-}</math>; ingl ''muon'') on elektronisarnane [[Elementaarosakesed|elementaarosake]], mis kuulub koos viie teise osakesega (<math>e^-</math>, <math>\tau^-</math> ,<math>\nu_e</math> ,<math>\nu_\mu</math>, <math>\nu_\tau</math>) [[Leptonid|leptonite]] hulka. Müüoni nimetus tuleneb kreeka tähest [[müü]] (μ), mida osakese tähistamiseks kasutatakse. Nagu ka [[Elektron|elektronilelektron]]il ja taul, on müüonil negatiivne elektrilaeng ja poolarvuline [[spinn]]. Viimase järgi kuuluvad nad [[Fermionid|fermionidefermionid]]e hulka. Müüoni mass on 105,7 MeV/''c''² ehk umbes 207 korda suurem kui elektroni mass. Teadaolevalt puudub müüonil alamstruktuur. Osakest, mille mass ja spinn on võrdsed müüoni vastavate suurustega, kuid mille elektrilaeng on positiivne, nimetatakse [[Antiosake|antimüüoniks]] ehk positiivseks müüoniks (<math>\mu^{+}</math>).

Müüoni keskmine eluiga on 2,2 mikrosekundit, seega kõikidest ebastabiilsetest fundamentaalosakestest on pikem eluiga vaid [[Neutron|neutronilneutron]]il. Neutroni ning müüoni ühiseks tunnusjooneks on tõsiasi, et mõlema osakese lagunemisprotsess toimub ainult [[Nõrk vastastikmõju|nõrga vastastikmõju]] vahendusel. Lagunemise tagajärjel tekib müüoni asemele tüüpiliselt kolm uut osakest: üks elektron ning kaks erinevat [[Neutriinod|neutriinot]] (müüneutriino ning antielektronneutriino) <ref name="3d2wz" />.

Suurema massi tõttu kiirenevad müüonid [[elektromagnetväli|elektromagnetväljas]] oluliselt vähem kui elektronid ning selle tagajärjeks on väiksem kogus pärsskiirgust võrreldes elektronidega. Kuna elektronide ja müüonite aeglustumise peamiseks põhjuseks ongi pidurduskiirgusest tulenev energiakadu, siis saavad müüonid võrreldes elektronidega ainesse palju sügavamale tungida. Nii võivad näiteks [[Kosmiline kiirgus|kosmilisse sekundaarkiirgusse]] kuuluvad müüonid läbida maapinda ning tungida maa-alustesse kaevandustesse. Oma massi tõttu evib müüon energiat, mis on oluliselt suurem tuumalagunemisega seonduvatest energiatest ning seepärast ei ole müüonid kunagi tuumalagunemise otseseks tagajärjeks. Enamasti tekivad müüonid [[Piion|piionitepiion]]ite lagunemisel. Piionid tekivad omakorda kas kosmilise kiirguse interakteerumisel ainega või siis teatud [[osakestekiirendi]]tes.

Seoses asjaoluga, et 1947. aastaks olid füüsikud avastanud kaks erinevat osakest, mille mass jääb nukleonide ning elektronide vahepeale, võeti sellises vahemikus paiknevate osakeste kirjeldamiseks kasutusele termin "meson" (kr ''μέσος'' – keskel). Et teha kahel osakesel selgelt vahet, hakati varem leitud osakest nimetama müümesoniks ning Yukawa osakest [[Piion|piimesoniks]].

Kui kosmilise primaarkiirguse prootonid jõuavad atmosfääri ülakihtideni ning tabavad atmosfääri osakesi, siis selle tagajärjel tekivad piionid. Laetud piionid lagunevad atmosfääris liikudes mõne meetri pärast omakorda müüoniteks ja müüneutriinodeks. Ilma [[Erirelatiivsusteooria|relativistlike]] efektideta peaksid pooled müüonid olema ära lagunenud juba ligikaudu 456 meetri kaugusel tekkeasukohast. Kuna müüonite kiirus on väga lähedane [[Valgusevalguse kiirus|valguse kiirusele]]ele, siis sellest tulenevalt peab Maa [[Taustsüsteem|taustsüsteemistaustsüsteem]]is olev vaatleja arvestama [[Relativistlik liikumine|aja dilatatsiooniga]]. Relativistlikud efektid võimaldavad sekundaarkiirguse müüonitel jõuda maapinnani. Müüoni taustsüsteemis muutub aga vahemaa müüoni tekkekoha ning maapinna vahel oluliselt lühemaks võrreldes vahemaaga, mida tajub Maa taustsüsteemi suhtes paigal seisev vaatleja. Seega võib müüonite maapinnani jõudmist seletada kahel ekvivalentsel viisil.

[[Pilt:Muon_Decay.svg|pisi|Müüoni lagunemine müüneutriinoks, antielektronneutriinoks ja elektroniks.]]

Müooniumiks nimetatakse antimüüonist ja elektronist koosnevat eksootilist aatomit <ref name="puWGn" />, mis avastati 1960. aastal <ref name="P48Kj" />. Antimüüoni ja elektroni massierinevusest tulenevalt on müoonium sarnasem vesinikuaatomiga kui [[Positroonium|positrooniumigapositroonium]]iga.

[[Pilt:Muon_Radiography_(eestikeelne_skeem).gif|pisi|Müüontomograafia tööpõhimõte.]]