Redaktsioon: 17. november 2019, kell 23:14 redigeeri 82.131.13.100 (arutelu) Teksti täiendamine Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. november 2019, kell 23:21 redigeeri eemalda 82.131.13.100 (arutelu) Ei muutnud midagi Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
36. rida: Lisaks rõhutas ta, et ''rule of law'' tähendab kõikide võrdsust seaduse ees. Selle rakendamine oli korraliste kohtute pädevuses, kelle otsustele pidid Tema Majesteedi ametnikud niisamuti kuuletuma kui kõik ülejäänud kodanikud: ''"Sellepärast ei saa meil tegelikult kehtida midagi Prantsuse haldusõigusele sarnast, ega olla ka nende administratiivkohtutele sarnaseid asutusi. Teiste riikide haldusõigus toetub ideele, et asjad või vaidlused, mille üks pool on valitsus või selle ametnik, jäävad välja tsiviilkohtute sfäärist ja neid peavad arutama teised, enam või vähem ametlikud instantsid. See idee on Inglise õigusele täiesti tundmatu ning räägib põhimõtteliselt vastu meie traditsioonidele ja tavadele."'' 1873. ~~aastalreformiti~~aastal ~~kohtus[steem~~reformiti kohtusüsteem ja loodi: Kuningannapingi kohus ''(Queen’s Bench),'' Kantsleri division ''(Chancery Division)'' ning Testamendi, Lahutuse ja Admiraliteedi division ''(Probate, Divorce and Admiralty Division).'' Kõik emamaa õigusvaidlused tuli lahendada Kõrges kohtus, Apellatsioonikohtus ''(Court of Appeal)'' ja viimase instantsina Lordide Kojas ''(House of Lords).'' 1893. aastal toimus Wakefieldi lähedal ühe streigi ajal niinimetatud Feamerstone'i mäss (Featherstone Riots). Seepeale käskis siseminister viia läbi uurimise, mille käigus tegeldi politsei tegevuse õiguslike aluste küsimusega. Minister tegi parlamendile vastava ettekande. Ta kinnitas vanu õiguslikke põhimõtteid, milleni mujal Euroopas alles otsiti teed (Costin-Watson, The Law and Working II, lk 202):

Õigusriik: erinevus redaktsioonide vahel