Õigusriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Teksti täiendamine Märgised: Veebilink wikipediale Visuaalmuudatus |
||
1. rida:
{{toimeta}}
Mõiste õigusriik pärineb [[saksa]] kultuuriruumist (sks. Rechtstaat), ingliskeelses maailmas kasutatakse mõisteid: "legal state", "state of law", "state of justice", "state of rights", or "state based on justice and integrity".
Õigusriigi ühiskonnakorralduse aluseks on põhiseadus, mis sätestab võimude lahususe ulatuse ning määrab erinevate institutsioonide rollid, õigused, kohustused ja vastutuse.<ref>Carl Schmitt, ''The Concept of the Political'', ch. 7; ''Crisis of Parliamentary Democracy''</ref> Saksa õigusriigi mudelit eristab anglo-ameerika riigimudelist see, et haldusvõimu kandva valitsuse võimutäius on piiratud ning kodanikel on õigus pöörduda oma õiguse kaitseks kohtu poole. Õigusriik rõhutab ühiskondliku moraali ja sisemise eetika olulisust, kaitseb oma kodanike loomulikke õigusi ning ei seo ennast ühegi religiooniga (s.t, et riigireligioon puudub ning riik ja kirik on eraldatud).
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduse]] § 10 viitab selgesõnaliselt õigusriigile.
Õigusriigi vastandiks on ebaõiglusriik, milles õiguse sisu määrab valitsus või isevalitseja isiklikult (sks. Obrigkeitsstaat või Nichtrechtsstaat).<ref>''The Legal Doctrines of the Rule of Law and the Legal State (Rechtsstaat)''. Editors: Silkenat, James R., Hickey Jr., James E., Barenboim, Peter D. (Eds.), Springer, 2014</ref>
==Vaata ka==▼
*[[Õigusriigi põhimõte]] ▼
== Teoreetilised alused ==
=== Immanuel Kant ===
Õigusriigi kontseptuaalse aluse sõnastas saksa filosoof Immanuel Kanti (1724–1804) oma töödes.<ref>Hayek, Friedrich (1960). The Constitution of Liberty. London: Routledge & Kegan Paul. pp. 196–7.[https://en.wikipedia.org/wiki/The_Constitution_of_Liberty]</ref> Kant ei kasutanud küll oma töödes seda sõna, kuid võrdles nendes ideaalse põhiseadusega riiki (Republik) valitseva riigikorraldusega (Staat).<ref>Heuschling, Luc (2002). ''État de droit, Rechtsstaat, Rule of Law'' (in French). Paris: Dalloz. pp. 54–5.</ref> Oma töödes rõhutas Kant põhiseaduse ülimuslikkust, mis paneb aluse üldisele riigikorraldusele ja kindlustab ühiskonna jätkusuutlikkust. Ta leidis, et valitsus peab looma rahuliku elukeskkonna ja hoidma seda, sest vaid nii on võimalik tagada igale inimesele eneseteostuse võimalus ning kindlustada rahva õitseng.<ref>Reiss, Hans, ed. (1971). ''Kant's Political Writings''. Translated by H.B. Nisbet. Cambridge: Cambridge U.P. pp. 79, 117–18.</ref>
Kant leidis, et seadustel põhinev elukorralduse, mida teostab vabariigi valitsus ning mille püsimine kindlustatakse riikidevahelise rahvusvahelise organisatsiooniga, kaudu on võimalik panna alus igavesele rahule maailmas. Olemuslikult oli Kanti poliitiline filosoofia juriidiline õpetus, mis näitas teed kuidas paternalistlikust ühiskonnakorraldusest, mis mängis inimeste kirgedel ja õhutas vastuolusid igal tasandil. Viimast nimetatakse „jaga ja valitse“ meetodiks.<ref>Strauss, Leo; Cropsey, Joseph, eds. (1987). ''History of Political Philosophy''. Chicago: University of Chicago Press. pp. 581–2, 603.</ref>
=== Carl Theodor Welcker Robert von Mohl ===
Õigusriigi mõiste sõnastas Carl Theodor Welcker 1813. aastal.<ref>Welcker, Karl Theodor (1813). ''Die letzten Gründe von Recht, Staat und Strafe''. Giessen.</ref>
Mõiste ise hakkas laiemalt levaima siiski alles peale Robert von Mohk poolt välja antud raamatu „Saksa poliitikateaduse suhtumine Õigusriigi põhimõtetesse“ (Die deutsche Polizeiwissenschaft nach den Grundsätzen des Rechtsstaates) avaldamist 1833 aastal.<ref>Heuschling, Luc (2002). État de droit, Rechtsstaat, Rule of Law (in French). Paris: Dalloz. pp. 36–40. In this context Polizei means "policy", not "police": Stewart, 2007.</ref>
== Õigusriigi põhimõtted ==
Õigusriigi kõige olulisemateks tunnused on järgmised:
* Riigikorra aluseks on konstitutsioon, mis sätestab kodanike põhiseaduslikud õigused ja tagab avaliku ruumi turvalisuse. (seaduslikkuse põhimõte)
* Kodanikuühiskond on riigis haldusvõimu teostava valitsusele võrdne partner.
* Võimu teostavad institutsioonid (seadusandlik-, täitev- ja kohtuvõim) on lahutatud iseseisvateks, üksteisest sõltumatuteks üksusteks (võimude lahususe põhimõte).
* Kohtud mõistavad õigust lähtudes põhi-, raam- ning rakendavatest seadustest ning määravad karistusi seadusega määratud raamides.
* Seadusandliku institutsiooni poolt kehtestatud seadused on avalikud ja kõigile osapooltele kättesaadavad igal ajahetkel.
* Iga põhiseadusest alam õigusakt peab olema kooskõlas põhiseadusega ja selle vajalikkus põhjendatud.
* Kodanikel on õigus täidesaatva institutsiooni poolt kehtestatud rakendusakti peale kaevata ning nõuda selle õiguslike aluste kontrollimist sõltumatu organi poolt (õiguskantsler).
* Seadustel ei ole tagasiulatuvat mõju.
▲==Vaata ka==
== Viited ==
[[Kategooria:Õigusteadus]]
| |||