Udria: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
15. rida:
 
== Loodus ==
[[Pilt:Utria pank.JPG|thumbpisi|Utria panga paljandid. Esiplaanil Utria savikallas, kaugemal kõrgekallas augustis 2007.]]
Udria jõe [[ürgorg]] ja rannikuala on [[Natura 2000]] raames kuulutatud [[Udria maastikukaitseala]]ks. Küla piiridesse jääb [[Udria juga]], [[Udria kivikülv]] ning [[Põhja-Eesti pank|Põhja-Eesti panga]] kaks paljandit: [[Udria pank]] ja [[Udria savikallas]]. Essi talu põllul on ka vana loomajälgede ja lohkudega [[ohvrikivi]].
 
36. rida:
Udria külas hakkasid suitsutared ja rehielamud kaduma 19. sajandi keskel. Sajandi lõppuks olid kõigil elamutel korstnad. Seda võimaldas suvitajate teenindamisega kaasnev lisaraha juurdevool. Talude päriseksostmisel olid maa hinnad siinkandis mitu korda kallimad kui sisemaal, kuid talude väljaostmisega raskusi ei tekkinud.
 
[[Pilt:Utria dessandi 1 maabumiskoht.JPG|thumbpisi|Utria dessandi esimese osa maabumiskoht, kuhu 1933. aastal paigaldati mälestustahvel]]
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal [[17. jaanuar]]il [[1919]] toimus [[Udria dessant]], kus Eesti ja Soome vabatahtlikud maabusid Udria rannas. Dessanti juhtis kapten [[Johan Pitka]] dessantrühmi juhtisid major [[Martin Ekström]], staabikapten [[Karl Aleksander Paulus]] ja kapten [[Anto Nestori Eskola]]. Esimesel rünnakulainena saadi maale saata 180 soomlast ja umbes 400 eestlast, kes hargnesid kahes suunas. Udria küla vabastati 17. jaanuaril 1919.