Notarite Koda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendasin artiklit, muutsin vormistust, lisasin viited.
Annaedela (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
26. rida:
Notarite Koda loodi 1. novembril 1993. aastal notariaadiseaduse jõustumisega. 1995. aastal liitus Eesti Notarite Koda [[Rahvusvaheline Notarite Liit (UINL)|Rahvusvahelise Notarite Liiduga (UINL)]]. 2004. aastal liituti [[Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu|Euroopa Liidu Notariaatide Nõukoguga (CNUE)]].<ref name=":1" />
 
[[Lauri Vahtre]] on raamatus „Eesti Notariaadi ajalugu: 1918-2003“ jaganud notariaadi ajaloo kümneks etapiks:<ref>Vahtre, L. Eesti notariaadi ajalugu: 1918-2003. Tallinn: Juura 2008.</ref>
 
# Algusaastatel (1918-1920. keskpaik) käivitati Eesti notariaat kui Eesti Vabariigi notariaat ja notarikandidaatide eksamineerimise kord ning ühtlustati notarite taksid ja tõestusvormid;.
# Eneseleidmise ajal (1920. keskpaik-1929) rakendati tööle notariaat peaaegu esialgu planeeritud mahus ja ühtlustati rajatud notarite võrku;.
# Kriisiaastatel (1929-1933) notariaadi tegevus elavnes ja selle tagajärjel loodi notaritele mitmeid uusi kohti. Notariameti autoriteet tõusis tänu küllaltki suurele palgale. Oli ka notareid, kes võtsid osa poliitikast;.
# Stabiilsusperioodil (1933-1940) notariaat koondus ja loodi Notarite Ühing eesmärgiga tõsta kvalifikatsiooni. Koostati taotlus riigiametniku staatusest vabanemiseks, et omandada vabakutseline positsioon. Riigiasutuste mõju notariaadi tegevuse üle tugevnes;.
# Sõjaaja ebakindlad olud (1940-1944) viisid riikliku notariaadi sisseandmiseni 1941. aastal, aga juba sama aasta suvel taastati endine notariaat;.
# Totalitaarriigi oludega kohanemise perioodil (1944-1956) hakati uuesti looma riiklikku notariaati. Need olid segased ajad, mil notarid pidid ise looma rohkelt pretsedente sellest, kuidas mõista seadusesätteid või vormistada enda toiminguid;.
# Vabamad olud (1956-1973) tähendasid nõrka riigikontrolli notarite tegevuse üle. Notarid allutati esiteks Ülemkohtule, seejärel Juriidilisele Komisjonile ja viimaks Justiitsministeeriumile. Notarite töö muutus mitmekülgsemaks tänu inimeste võimaluste laienemisele;.
# Brežnevismiajastut (1973-1988) iseloomustab ministeeriumi kindel kontroll, mis oli omakorda NSVL Justiitsministeeriumi kontrolli all;.
# Murranguaastatel (1988-1993) tekkis veendumus, et tuleb taastada ladina tüüpi notariaat. 1991. aastal alustati uue notariaadiseaduse väljatöötamist ja see jõustus 1993. aastal. Uue notariaadiseadusega said notaritest vabakutselised ametnikud, kes kuulusid Notarite Kotta;.
# Uus algus (1993-2003) tähendas töömahu märgatavat suurenemist. Notariaat pidi rahuldama inimeste vajaduse notaritöö järele ja samal ajal muutma notariaati ka jätkusuutlikuks. Need eesmärgid saavutati suures osas 2002. aastaks ja sellest edasi võib rääkida normaaloludest ja stabiilsest arengust.<ref>Vahtre, L. Eesti notariaadi ajalugu: 1918-2003. Tallinn: Juura 2008.</ref>
 
==Viited==