Oluline eksimus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Oluline eksimus''' (ingl ''essential error'') on mis tahes tähtis eksimus, mille korral oleks tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik loobunud tehingu tegemisest või oleks ta teinud selle hoopis teistsugustel tingimustel <ref>Tsiviilõigus üldosa seadus. - RT I, 06.12.2018, 3.    </ref>. Eksimuse all mõistetakse ebaõiget ettekujutust tegelikest, eelkõige faktilistest asjaoludest<ref>I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2010, lk 299-300.    </ref>. Olulise eksimuse mõjul tehtud tehingut saab tühistada, kui teisele lepingupoolele tehakse kehtiv tühistamisavaldus. Sellega muutub tehing kehtetuks<ref>I. Kull, V. Kõve, P. Varul jt. Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura 2012, lk 153.    </ref>.

Eksimus on mis tahes ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest<ref>Tsiviilõigus üldosa seadus. -– RT I, 06.12.2018, 3.    </ref>. Eksimus võib olla seotud mitme asjaoluga, nt tehingu sisuga, tagajärgedega või tehingu tegemise aluseks olevate asjaoludega. Ebaõige ettekujutusega tehingu sisust võib olla tegu juhul, kui tehingut sõlmiv isik teeb enda tahte väljendamisel vigu: kasutab ebaõigeid termineid või sõnastust. Nii saab eksimusena käsitleda olukorda, kus isik määrab müügilepingu eseme hinnaks 690 eurot, aga lepingusse kirjutab 960 eurot. Peale hinna võib ebaõige ettekujutus lepingu sisust väljenduda ka eksimuses, mis on seotud tehingu objekti omadustega. Selliselt on eksimusega tegu juhul, kui ostja arvab, et müügilepingu objekt on tuntud kunstniku teos, aga tegelikkuses on see vaid teose koopia. Ebaõige ettekujutus tehingu tegemise aluseks olevatest asjaoludest on olukord, kus tehingut teinud isikul on ebaõige ettekujutus asjaoludest, millest tuleneb tehingu tegemise tahe ja motiiv. Motiivieksimus on näiteks olukord, kus käendaja eksib käendatava varalise seisukorra hindamisel, arvates, et see on hea, ning selle tõttu on ka käenduse risk väike. Tegelikkuses on aga olukord vastupidine, ja kui käendaja oleks teadnud käendatava halvast varalisest seisukorrast, poleks ta samasugust tehingut teinud. Eksimusega on tegu ka juhul, kui tehingu teinud isikul oli ebaõige ettekujutus tehinguga kaasnevatest õiguslikest asjaoludest.<ref>I. Kull, V. Kõve, P. Varul jt. Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura 2012, lk 155.    </ref>

Tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot<ref>TsÜS § 92 lg 5.    </ref>. Eksimuse riski kandmise põhimõtetest lähtudes on võimalikud kolm kategooriat, mis välistavad tehingu tühistamist: