Edasikaebamisõigus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
'''Edasikaebamisõigus''' (ingl ''[[right to appeal]]'') (ka edasikaebeõigus, edasikaebamise õigus, apellatsiooniõigus) on [[Eesti põhiseadus|Eesti põhiseadusest]] tulenev õigus, mis võimaldab inimestel kaevata edasi nende kohta tehtud [[Kohtuotsus|kohtuotsuseid]] kõrgematesse kohtuastmetesse. See on õigus esitada [[apellatsioon|apellatsiooni]]- ja [[Kassatsioon|kassatsioonkaebusi]].<ref name=":0">Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017, § 24.</ref>
== Sätestus ==
Edasikaebamisõigus on sätestatud [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseaduse]] põhiõiguste peatükis §-s 24 lg-s 5. Seal on kirjas, et igal inimesel on õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale [[Kohus|kohtule]], kui ta pole tema kohta tehtud [[Kohtuotsus|kohtuotsusega]] rahul.<ref name=":1">Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 15.05.2015, 2.</ref>
Edasikaebamisõigust käsitletakse ka põhiseaduse §-s 15 lg 1. Selle järgi võib igaüks pöörduda [[Kohus|kohtusse]], kui ta tunneb, et tema õigusi ja vabadusi on rikutud, ning nõuda asjassepuutuva [[Õigusakt|õigusakti]] või toimingu tunnistamist põhiseadusevastaseks.<ref name=":1" /> Seda sätet rakendatakse üldõigusena, kui põhiseaduse §-s 24 sätestatud edasikaebamisõigust ei saa mingil põhjusel rakendada<ref>Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017, §15.</ref>.
11. rida:
Eestis on kolmeastmeline [[Eesti kohtusüsteem|kohtusüsteem]], mis tagab kõrgema astme kohtu kontrolli madalama astme kohtute üle<ref name=":0" />. Esimese astme kohtud on [[maakohus]] ja [[halduskohus]]. Esimese astme kohtulahendite peale saab esitada [[Apellatsioonkaebus|apellatsioonkaebusi]] [[Ringkonnakohus|ringkonnakohtusse]], mis on teise astme kohus. Kui aga ka see kohtuostsus ei rahulda, saab selle [[Kassatsioonikaebus|kassatsiooni]] korras edasi kaevata [[Riigikohus|riigikohtusse]].<ref name=":2">Eesti kohtusüsteemide üldinfo. Riigikohtu koduleht. – <nowiki>https://www.riigikohus.ee/et/eesti-kohtususteem/eesti-kohtususteem-kolmeastmeline</nowiki> (18.10.2019).</ref> Kõrgematel kohtutel on õigus tühistada madalama kohtuastme otsuseid<ref name=":0" />.
Kui [[Eesti|Eestis]] on läbitud kõik kolm kohtuastet, siis edasi enam kaevata ja otsust vaidlustada ei saa, sest riigikohus on kõrgeim kohtuinstants. Kui aga menetluses osaleja pole endiselt otsusega rahul, on see võimalik edasi kaevata näiteks [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtusse]] (EIK). Sinna ei saa pöörduda kõigi probleemidega ning EIK peab otsustama, kas asi võetakse arutamisele. EIK ei saa küll riigi otsust tühistada, kuid saab kontrollida, kas rikutud on inimese [[Põhiõigused|põhiõigusi]], ja avaldada selle kohta arvamust.<ref name=":2" />
Kuna kohus annab välja palju [[Määrus (õigusteadus)|määrusi]], siis peetakse põhjendatuks nende piiratumat edasikaebamisõigust võrreldes [[Kohtuotsus|kohtuotsustega]]. Kui kõikide kohtumääruste peale saaks edasi kaevata, tekiks kohtutel ülekoormus. Selline piirang on vajalik kohtusüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks ehk kohtute ülekoormuse vältimiseks.<ref name=":0" />
| |||