Veregrupid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib inimese veregruppidest; koera veregruppide kohta vaata artiklit [[Koera veregrupid]]; Loomad veregruppide kohta vaata [[Loomade veregrupid]] }}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}}
'''Veregruppide''' eristamise aluseks on veres esinevad ained – [[antigeen]]id ja [[antikeha]]d. Veregruppide antigeenid on [[punane verelible|punastes verelibledes]], antikehad aga [[vereplasma]]s. Siiani on teada rohkem kui 17 veregrupisüsteemi, millest igaühes on palju erinevaid antigeene. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga [[vereülekanne]]t sooritama [[Seroloogia|seroloogilised]] sobivusproovid [[doonor]]i ja [[patsient|patsiendi]] [[veri|verega]]. Sel puhul segatakse omavahel kokku haige [[seerum]] ja doonori punased verelibled. Kui tekib punaste vereliblede kokkukleepumine, on doonori veri haigele ülekandeks sobimatu.
| |||