Suure-Jaani: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
40. rida:
!Rahvaarv
|-
|1922<ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/suure-jaani2|pealkiri=Suure-Jaani|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|aeg=2011|vaadatud=03.11.2019}}</ref>▼
|966
|2005<ref name=":7">{{Netiviide|autor=|url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0282U&ti=RAHVASTIK+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+2017%2E+AASTA+HALDUSREFORMI+J%C4RGSE+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2|pealkiri=RV0282U: RAHVASTIK SOO, VANUSERÜHMA JA 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSE ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR|väljaanne=Statistikaamet|aeg=2017|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
50. rida:
|1210
|-
|1934<ref name=":
|1031
|2007<ref name=":7" />
60. rida:
|1140
|-
|1959<ref name=":
|1713
|2009<ref name=":7" />
|1110
|-
|1970<ref name=":
|1610
|2010<ref name=":7" />
|1100
|-
|1979<ref name=":
|1653
|2011<ref name=":7" />
|1090
|-
|1989<ref name=":
|1503
|2012<ref name=":7" />
92. rida:
|2001<ref name=":7" />
|1320
▲|
▲|2015<ref name=":6" />
|1062
|-
403. rida:
== Haldus ==
Suure-Jaani kihelkond hõlmas Suure-Jaani linna, Olustvere, Suure-Jaani ja Vastemõisa valda ning osasid Pärsti ja Vändra vallast. 13.–16. sajandil kuulus Suure-Jaani ala Viljandi komtuurkonda. Kirikukihelkonna keskaegne nimi oli ''Walle'' (Valula kirikuküla järgi), kirikut nimetati Püha Johannese kirikuks. Eristamaks Johannesele pühendatud kaht naaberkihelkonda, hakati hiljem läänepoolsemat suuuremat nimetama Suure- ja väiksemat idapoolsemat Väike- ehk Kolga-Jaaniks (saksa kl ''Gross- und Klein-Sankt-Johannis''). Aastani 1777 oli Suure-Jaanis ka Risti kabelina tuntud abikirik Vanamõisas. 19. sajandi keskel astus Suure-Jaani õigeusku ning 1847. aastal valmis Suure-Jaanis Peeter-Pauli õigeusu kirik. Talude päriseksostmine algas 1865. aastal. Suure-Jaani oli Kesk-Eesti rahvusliku liikumise ja kultuurielu keskus.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Entüklopeedia 9. köide|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
=== Haldusreform ===
445. rida:
== Haridus ==
Hariduselu Suure-Jaani piirkonnas algas 17. sajandil. [[1680|1680. aastal]] on ülemkirikukomisjoni korralduses mainitud ümbruskonna talupoegade soovi lapsi kooli tuua. Seega rajati Suure-Jaani [[köstrikool]], kus õppis [[1688|1688. aastal]] 24 õpilast. Köstrikooli näol oli tegemist laulu-, lugemis- ja palvekooliga. <ref name=":0" /> Suure-Jaani kihelkonnakool (asutatud 1825) oli 19. sajandi lõpus tuntud koolmeistrite ettevalmistamise asutusi. 1920. aastal toodi [[Kõo|Kõost]] Olustverre [[Eesti Aleksandri Põllumajanduskool]].<ref name=":
[[Suure-Jaani kihelkond|Suure-Jaani kihelkonna]] aladel tegutsesid 18.-20. sajandil veel järgmised koolid: <ref name=":0" />
483. rida:
=== Suure-Jaani raamatukogu ===
Suure-Jaani kultuurimajas tegutseb Suure-Jaani raamatukogu struktuuriüksus Suure-Jaani. Raamatukogu hoone on endine kihelkonnakooli hoone.<ref name=":
Suure-Jaani raamatukogul on 6 struktuuriüksust: Suure-Jaani, Vastemõisa, Sürgavere, Tääksi, Paala ja Olustvere.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4251/0201/8011/2018_M56_Lisa_1.pdf|pealkiri=Põhja-Sakala valla arengukava 2019-2025|väljaanne=riigiteataja.ee|aeg=2018|vaadatud=3.11.2019}}</ref>
491. rida:
=== Kogudused ===
1862. aastal asutati Suure-Jaanis 40 lauljaga meeskoor. 1871. aastal asutati pasunakoor, 1887. aastal laulu- ja mänguselts “Ilmatar”.<ref name=":
== Tööstus ==
| |||