Seaduseelnõu: erinevus redaktsioonide vahel

'''Seaduseelnõu''' (ingl draft Act) on menetlema hakatava [[Õigusakt|õigusakti]] terviktekst koos kõigi selle juurde kuuluvate seaduses ettenähtud rekvisiitidega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigikantselei.ee/et/poliitikakujundamise-ja-oigusloome-protsess|pealkiri=Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess|väljaanne=Riigikantselei|aeg=|vaadatud=19.10.2019}}</ref> RekvisiididRekvisiitide käesolevahulka artiklikuuluvad mõistes on näiteks [[eelnõu]] pealkiri, eelnõu algataja allkiri ja eelnõu algatamise kuupäev. Kõik seaduseelnõule esitatavad nõuded on esitatud [[Riigikogu]] kodu- ja töökorra seaduse (edaspidi RktS)seadus § 92 ja [[Vabariigi Valitsuse määrus|Vabariigi Valitsuse määruse]] Hea„Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaeeskirja“ (edaspidi HÕNTE) teises peatükis. RktS § 90 sätestab riigiorganid ning organiosad, kellelSeaduseelnõusid on õigus seaduseelnõusid esitada ([[Riigikogu]] liigeliikmel, [[Riigikogu fraktsioon]] fraktsioonil, [[Riigikogu komisjonid|Riigikogu komisjonkomisjonil]] ja [[Eesti valitsus|Vabariigi ValitsusValitsusel]]).<ref name=":1" />

Seaduseelnõule esitatavad põhinõuded on sätestatud HÕNTE eeskiri teise peatüki esimeses jaos. HÕNTE kohaselt tuleb seaduseelnõu koostada siis, kui teatudmingite kindlate ühiskondlike suhete õiguslikku regulatsiooni ei eksisteeri, see on puudulik või kui regulatsioon on sisu poolest iganenud ja muutunud ebavajalikuks. Ühiskondlikud suhted, mida eelnõu seadusenajõustumisel jõustumise korral[[Seadus|seadusena]] reguleerida soovitakse, peavad olema kirja pandud piisavalt selgelt. [[Eelnõu]]<nowiki/>st tulenevad õigused ja kohustused peavad olemaolgu määratletud piisavalt üksikasjalikult ning õiguste ja vabaduste piirangud peavad olemaolgu vajalikud ning proportisionaalseltproportsionaalselt arvestama ka ühiskondlikke huvidega. Lisaks peab olema toodudkirja välja seepandud, kuidas normide sisu järgimine on tagatud.<ref name=":003">Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. RT I, 29.12.2011, 228.</ref> HÕNTE §3

Seaduseelnõu vastavuspeab ülimuslikelevastama aktidele[[Eesti sätestab: "Seaduseelnõu peab olema kooskõlasVabariigi põhiseadus|Eesti Vabariigi põhiseadusepõhiseadusele]], rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetepõhimõtetele ja normidenormidele, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute[[Välisleping|välislepingutele]] ning [[Euroopa Liidu õigus|Euroopa Liidu õigusegaõigusele]]". Kõike eelnevat arvesse võttes,Lisaks peab seaduseelnõu olema välja töötatud nii, et seadusena jõustudes,jõustumisel saavutataks normi eesmärk võimalikult väikeste resursidegaressurssidega.<ref name=":03" />

Keeleliselt peab seaduseelnõu olema esitatud selgelt, ühetähenduslikult, täpselt ning olema vabaja [[ortograafia]] vigadestvigadeta. Seaduseelnõu tekst peab olema kirja pandud ühtse tervikuna,. üheÜhe mõiste kirjeldamine erinevate sünonüümidega[[Sünonüüm|sünonüümsõnadega]] ei ole lubatud. Mõistete kirjapanekul tuleks kasutada vastavaid tuntud ja enamlevinudlaialdaselt levinud termineid. Üldiselt peaks seaduseelnõu kirjapanemisel vältima lühendeid, sulge ja tähiseid.<ref name=":003" />

Seaduseelnõu vormistusreeglite kohaselt peab seaduseelnõu esimese lehekülje ülemises paremas nurgas olema märge ‘’EELNÕU’’„[[Eelnõu|EELNÕU]]“. Esimesel leheküljel peab olema ka eelnõu pealkiri, mis peab HÕNTE nõuete kohaselt lõppemalõppeb nimetavas käändes, kas sõnaga „[[seadus]]”“ või „[[seadustik]]”„seadustik“. JärgnevatelJärgmistel lehekülgedel on eelnõu tekst, mis on jaotatud vastavalt osadeks, peatükkideks, jaotisteks, alljaotisteks, preambuliteks[[Preambul|preambuliks]] ja paragrahvideks. SeaduseelnõusSeaduseelnõu peabjuurde olemakuuluvad ka märge eelnõu algataja või tema esindaja kohta ja vastuvõetava seaduse ametlikuks tunnistaja nimi koos ametinimetusega. Lisaks peabon eelnõuseelnõu olemadokumendidesse märgevajalik märkida seaduseelnõu algatamise kuupäevalekuupäev ja märge menetletava seaduse vastuvõtmise kohalekoht ning kuupäevalekuupäev.<ref name=":003" />

Seaduseelnõu esimene lugemine toimub seitsme [[Riigikogu]] täiskogu töönädala jooksul, peale seda, kui eelnõu lugemiselugemine päevakordaon võtmistvõetud juhtivkomisjoni ettepanekul päevakorda.<ref name=":1">Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. RT I 2007, 44, 316.</ref>. Juhtivkomisjon valitakse üheteistkümne alatise komisjoni seast selle järgi, millise komisjoni tööga seaduseelnõu teema kõige rohkem kokku sobib.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/seadusloome/|pealkiri=Seadusloome|väljaanne=riigikogu.ee|aeg=|vaadatud=02.10.19}}</ref>. RktSEsimesel §lugemisel 98arutletakse kohaselteelkõige arutletakseselle esimeselüle, lugemiselmis eelkõigeon eelnõumenetletava üldistenormi põhimõteteeesmärk ülejõustudes. Igal Riigikogu liikmel on esimese lugemise jooksul õigus esitada kuni kaks küsimust, seda õigust ei pea kasutama.<ref name=":1" />

Esimesel lugemisel saavad sõna ka kõikide [[Fraktsioon|fraktsioonide]] esindajad ning– seeläbi avatakse fraktsioonidevahelised läbirääkimised seaduseelnõu osas. Igal [[Fraktsioonimine|fraktsioonil]] ja juhtivkomisjonil on õigus teha ka ettepanek seaduseelnõu tagasi lükata ja menetlemine lõpetada. Juhul, kui mõni õigustud organiosakeegi oma õigust kasutadaettepanek otsustabteha kasutab, pannakse eelnõu tagasilükkamine hääletusele. Erandiks on RktS § 95, mis sätestab, et eelnõuEelnõu algataja võib seaduseelnõu tagasi võtta või sellest taganeda iga hetk. Sellisel puhul hääletust ei toimu ja menetlus jäetakse pooleli automaatselt.<ref name=":1" />

Peale eelnõu esimest lugemist on igal [[Riigikogu]] liikmel, [[Riigikogu komisjonid|Riigikogu komisjonidel]] ja kõigil [[Fraktsioon|fraktsioonidel]] õigus esitada juhtivkomisjonile eelnõu kohta kirjalikke muudatusettepanekuid. Muudatusettepanek peab koosnema viitest eelnõu osale, mida muuta soovitakse, ja soovitavast muudatusest.   Muudatusettepanekute esitamiseks on ettenähtud tavaliselt 10kümme tööpäeva.<ref name=":1"Juhul, />kui RktSjuhtivkomisjon §teeb 99ettepaneku, sätestabmuudatusettepanekute erijuhu,tähtaega millekas kohaselt:lühendada "Juhtivkomisjonivõi ettepanekulpikendada, võib [[Riigikogu esimees]] määrataseda teistsuguseteha. muudatusettepanekute<ref esitamise tähtajaname=".:1" />

Eelnõu teiseks lugemiseks peab juhtivkomisjon tegema ettepaneku võtta eelnõu lugemine Riigikogu päevakorda. Teisel eelnõu lugemisel arutletakse eelnõu sätete üle. Teisel lugemisel on lisaksPeale komisjonide ja fraktsioonide esindajateleesindajate, on eelnõu teisel lugemisel õigus arvamuse avaldamiseks ja sõnavõtuks ka igal Riigikogu tavaliikmel. Lisaks sõnavõtule on igalIgal Riigikogu liikmel on õigus esitada arutletava seaduseelnõu kohta ka kaks küsimust.<ref name=":1" />

Arvamuste avaldamise ja läbirääkimise järel pannakse hääletusele kõik muudatusettepanekud, mida ettepaneku esitaja, Riigikogu komisjon või fraktsioon soovivad. RktS §106 lõike 2 lause 2 kohaselt: "hääletamisele ei panda muudatusettepanekutMuudatusettepanekuid, mida juhtivkomisjon ei arvestanud ja mis saisaavad vähem kui kaks poolthäält, väljaja arvatudmida juhul,juhtivkomisjon kui ettepanekarvesse ei saanudvõta, ühtegihääletamisele poolt-ei ega vastuhäält"panda. Muudatusettepanekud, mis hääletamisel saavad rohkem poolt- kui vastuhääli, saavad osaksarvatakse seaduseelnõu tekstistteksti osaks. Juhul, kui kaks vastanduvat ettepanekut on saanud hääletamisel rohkem poolt- kui vastuhääli, siis viiakse seaduseelnõu teksti sisse ettepanek, mis sai rohkem poolthääli, mitte mõlemad.<ref name=":1" />

Kolmandaks lugemsiekslugemiseks koostab juhtivkomisjon seaduseelnõu lõpliku teksti, võttes arvesse eelmistel lugemistel tehtud ettepanekuid. Lõpliku teksti osaskohta on õigus arvamust avaldada [[Fraktsioon|fraktsioonide]] esindajatel. Peale sõnavõtte ja arvamuste avaldamist pannakspannakse eelnõu lõpphääletusele.<ref name=":1" />

Peale seaduseelnõu lõpphääletust ja selle vastuvõtmist tuleb [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehel]] või [[Riigikogu esimene aseesimees|aseesimehel]] kinnitada see oma allkirjaga viie tööpäeva jooksul.<ref name=":1" />

Peale lõpliku seaduseelnõu kinnitamist peab [[Eesti president|Eesti Vabariigi President]] selleksSelleks, et seadus õigussubjektide jaoks siduvaks muutuks, peab president seaduse välja kuulutama. RktsS §113 esimene lõige sätestab: "[[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] poolt väljaVälja kuulutamata jäetudseadused ningsaadetakse [[Riigikogu|Riigikogule]] uuekstagasi. arutamiseksSeaduseelnõu ja otsustamiseks saadetud seadusmenetlemine võetakse päevakordaesimesel [[Riigikoguvõimalusel juhatus|RiigikoguRiigikogus juhatuse]]uuesti algatusel või [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] ettepanekul esimesel võimalusel"päevakorda. [[Riigikogu|Riigikogus]] toimuvad läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnuvõttudegasõnavõtuga põhiseaduslikkuse komisjoni esindaja ja seaduseelnõu menetluse juhtivkomisjoni esindaja. Kõigil riigikogu liikmetel on õigus avaldada arvamust, miks tagasisaadetud seaduseelnõud seadusena välja kuulutama ei peaks.<ref name=":1" />