Kohtupraktika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jyrgena (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Jyrgena (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
5. rida:
Eesti kohtute praktika on kättesaadav [[Riigi Teataja]] vahendusel. Lihtsalt ligipääsetava kohtupraktika avaldamine annab kodanikele võimaluse tutvuda lahenditega. See edendab nii [[õigusteadus]]ega mitteseotud isikute kui ka juristide teadlikkust õigusvaldkondades.<ref>Justiitsminister Urmas Reinsalu ettekanne kohtunike täiskogul (09.02.2018), lk 6.</ref> Uue kohtupraktika kujundamine on kiirelt muutuvas ajas hädavajalik, vastu võetakse uusi seadusi ja praktika peab olema kooskõlas jõustunud õigusnormidega.<ref>''Ibid'', lk 1.</ref> Riigikohus avaldab seisukohti nii kohtupraktikate analüüsides kui ka kohtulahendites, kuid ainult viimases on arvamused õiguslikult siduvad.<ref>“Riigikohus – kohtupraktika analüüsid”. Riigikohus. Vaadatud 20.10.2019.</ref>
 
Õigusriigi kohtupraktika sisaldab elulistes näidetes erinevatest seadustest kinnipidamist, mis ongi õigusnormide tegelik eesmärk, mitte lihtsalt nende teoreetiline sätestus. Just Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika toel on demokraatia kujunenud just selliseks, nagu tasee 21. praegusajandil on: tähtsal kohal lisakspeale paljudelepaljude muudelemuude on erinevad inimestele suunatud vabadused, näiteks sõna- ja mõttevabadus. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika moodustab koos põhiseaduse ja euroopaEuroopa inimõiguste konventsiooniga standardi, millega Eesti Vabariigi kõrgeima kohtusüsteemi astmel asuv Riigikohus tuvastab inimõiguste rikkumisi.<ref>J. Laffranque. Euroopa Inimõiguste Kohus ja Eesti Õigus. Tallinn: Juura 2017, lk 11–17.</ref>
 
=== Kohtupraktika avalikustamine ===
Vaba kohtupraktikaga tutvumist võimaldab [[avaliku teabe seadus]], mille paragrahvi 28 kohaselt kuuluvad kohustuslikult avalikustamisele kuuluva teabe hulka jõustunud kohtulahendid.<ref>Avaliku teabe seadus. – RT I, 15.03.2019, 11.</ref>
 
=== Euroopa Kohtu praktika mõju Eesti kohtutele ===