Adrakohus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Akra (arutelu | kaastöö)
täiendatud
1. rida:
'''HaagikohusAdrakohus''' ehk '''AdrakohusHaagikohus''' rahvakeeles ka ''aakreht'' või ''haagreht'' maapolitseikohus, mis moodustati [[Liivimaa]]l 15. sajandi esimesel poolel ning [[Eestimaa]]l 16. sajandi alguses.
 
HaagikohtudAdrakohtud, kui madalama astme kohtud, moodustati esialgu põgenenud [[talupoeg]]ade asukoha kindlakstegemiseks ning nende tagastamiseks omanikule. Hiljem lisandus nendele ülessannetele veel talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine kergemate kuritegude eest (kuni 100 vitsahoopi, kuni 2 päeva [[karts]]a). Juurdluste toimetamine kriminaalasjus ja kõrgemate kohtute ning valitsusasutuste otsuste täitmise jälgimine.
 
Adrakohtusüsteemi loomisel jagati maakonnad Adrakohuringkondadeks ehk Haagidistriktideks 2–3 igas maakonnas.
Adrakohtu koosseisu moodustasid Eesimaa Aadelkonna Eestimaa Maanõunike Kolleegiumi poolt ringkonna mõisnike hulgast kolmeks aastaks valitud kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja amet aga oli [[aadel|aadli]] hulgas äärmiselt ebapopulaarne ja kuna kaasistujaks ei soovitud olla, tuli [[1768]]. aastal adrakohtunike arvu suurendada seniselt neljalt (igas maakonnas üks) seitsmele: Järvamaal üks, teistes kaks kohtunikku.
 
Eestimaal kinnitati Adrakohtunik ametisse rüütelkonna peamehe poolt, teatades sellest kubernerile. Adrakohtuniku amet oli tasuta, kuid selle täitmine andis eelduse rüütelkonna võimuredelil edasi liikuda. Peale kubermangude moodustamist allusid adrakohtunikud ametlikult [[kuberner]]ile ning 1796. aastastst kubermanguvalitsusele.
 
Eestimaal oli 19. sajandi lõppus 11 Adrakohturingkonda.
 
== Ajalugu ==
Mõisate asutamise intensiivsuse tõusuga 15. sajandil, kasvasid ka talupoegade koormised ning sellest tulenevalt ka elukohast põgenemine. Põgenemiste ärahoidmiseks ning põgenike püüdmiseks ja väljanandmiseks sõlmisid [[Tartu piiskop]], [[Kärkna klooster|Kärkna kloostri abt]] ja nende [[vasall]]id oletatatvasti juba [[1411]]. aaastal kokkuleppe, millega pandi ametisse adrakohtunik (''hakenrichter''). [[1458]]. aaastal uuendati esialgset kokkuleppet. Uus sõlmitud kokkuleppe täpsustas põgenike tagaotsimise ja tagasitoimetamise korda.
 
1453–1466. aastatel sõlmiti analoogne kokkulepe Eestimaa ja Vana-Liivimaa vasallide suurkokkutulekul. 1482. aaastal laienes see kogu [[Vana-Liivimaa]]le.
 
Ordumeister [[Wolter von Plettenberg]] sõlmis [[1509]]. aastal adrakohtu kokkuleppe Tallinna kirikute ja [[Padise klooster|Padise kloostri]] abti ning ordu käsknike ja [[läänimees]]tega. Selle tulemusena seati ametisse Läänemaale üks ja Saaremaale kaks adrakohtunikku, nendest üks [[stift]]i ja teine ordu maa-alale.
 
Liivimaal asendati Haagkohtud [[Sillakohus|Sillakohtutega]] [[1668]]. aastal.
 
Adrakohtud tegutsesid edasi Eestimaal ja neile lisandusid Rootsi ajal politseifunktsioonid.
Haagikohtud, kui madalama astme kohtud, moodustati esialgu põgenenud [[talupoeg]]ade asukoha kindlakstegemiseks ning nende tagastamiseks omanikule. Hiljem lisandus nendele ülessannetele veel talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine kergemate kuritegude eest (kuni 100 vitsahoopi, kuni 2 päeva [[karts]]a). Juurdluste toimetamine kriminaalasjus ja kõrgemate kohtute ning valitsusasutuste otsuste täitmise jälgimine.
 
Peale Põhjasõda 1710. aastast oli adrakohus maapolitseikohus väiksemate tüliküsimuste lahendamiseks ja talupoegade kohta käivate väiksemate süü- ja tsiviilotsuste täideviimiseks.
 
Asehalduskorra ajal aastatel [[1783]]-[[1796]] adrakohtuniku amet ajutiselt kaotati, nende ülessandeid täitsid [[Alamkohus|alammaakohtud]].
 
Asehalduskorra lõppedes sai adrakohtunikust ainuisikuline maapolitsei võimukandja, kes ainult erandjuhtudel kaasas kaks oma ringkonna mõisnikku kaasistujateks. Adrakohtunike pädevus avardus tunduvalt alates 18.–19. sajandi vahetusel seoses talurahvarahutustega ja vastuvõetud uute talurahvaseadustega.
 
Eestimaal tegutsesid HaagikohtudAdrakohtud [[9. juuninijuuni]]ni [[1888]]. aastaniaastal, kui nad likvideeriti ja politsei tegevust muudeti vastavalt „Läänemere kubermangude politsei ümberkorraldamise seadusele”.
 
Adrakohtute likvideerimisel 1888. aastal tegutsesid järgmised adrakohtu ringkonnad:
 
*Harjumaal
**'''Ida-Harjumaa adrakohtunik''' ''Ost-Harrischer Hakenrichter''– tegutses [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani]], [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme]], [[Jüri kihelkond|Jüri]] ja [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu kihelkonnas]]
**'''Lõuna-Harjumaa adrakohtunik''' ''Süd-Harrischer Hakenrichter'' – tegutses [[Hageri kihelkond|Hageri]], [[Juuru kihelkond|Juuru]], [[Kose kihelkond|Kose]] ja [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonnas]]
**'''Lääne-Harjumaa adrakohtunik''' ''West-Harrischer Hakenrichter'' – tegutses [[Harju-Madise kihelkond|Harju-Madise]], [[Keila kihelkond|Keila]], [[Nissi kihelkond|Nissi]] ja [[Risti kihelkond|Risti kihelkonnas]]
 
*Järvamaal
Haagikohtusüsteemi loomisel jagati maakonnad Haagikohujaoskondadeks ehk Haagidistriktideks 2–3 igas maakonnas. Haagikohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast kolmeks aastaks ja kinnitatati ametisse rüütelkonna peamehe poolt. Eestimaal oli 19. sajandi lõppus 11 Haagikohtujaoskonda.
**'''Ida-Järvamaa adrakohtunik''' ''Ost-Jerwenscher Hakenrichter'' – [[Ambla kihelkond|Ambla]], [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani]], [[Järva-Madise kihelkond|Järva-Madise]] ja [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]]
**'''Lõuna-Järvamaa adrakohtunik''' ''Süd-Jerwenscher Hakenrichter'' – tegutses [[Järva-Peetri kihelkond|Järva-Peetri]], [[Paide-Anna kihelkond|Paide-Anna]] ja [[Türi kihelkond|Türi kihelkonnas]]
 
*Läänemaal
Eestimaal tegutsesid Haagikohtud 9. juunini [[1888]]. aastani, kui nad likvideeriti ja politsei tegevust muudeti vastavalt „Läänemere kubermangude politsei ümberkorraldamise seadusele”.
**'''Maa-Läänemaa adrakohtunik''' ''Land-Wiekscher Hakenrichter'' – tegutses [[Kirbla kihelkond|Kirbla]], [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa]] ja [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonnas]]
**'''Ranna-Läänemaa adrakohtunik''' ''Strand-Wiekscher Hakenrichter'' – tegutses [[Haapsalu kihelkond|Haapsalu]], [[Hanila-Varbla kihelkond|Hanila-Varbla]], [[Karuse kihelkond|Karuse]], [[Lihula kihelkond|Lihula]], [[Martna kihelkond|Martna]] ja [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]]
**'''Saarte-Läänemaa adrakohtunik''' ''Insular-Wiekscher Hakenrichter'' – tegutses [[Käina kihelkond|Käina]], [[Lääne-Nigula kihelkond|Lääne-Nigula]], [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi]], [[Pühalepa kihelkond|Põhalepa]], [[Reigi kihelkond|Reigi]] ja [[Vormsi kihelkond|Vormsi kihelkonnas]]
 
*Virumaal
**'''Maa-Virumaa adrakohtunik''' ''Land-Wierländischer Hakenrichter'' – tegutses [[Simuna kihelkond|Simuna]], [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi]] ja [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]]
**'''Ranna-Virumaa adrakohtunik''' ''Strand-Wierländischer Hakenrichter'' – tegutses [[Haljala kihelkond|Haljala]], [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere]] ja [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonnas]]
**'''Alutaguse adrakohtunik''' ''Allentakscher Hakenrichter'' vahel ka '''Vaivara adrakohtunik''' – [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]], [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]] ja [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnas]]
{{pooleli}}
 
[[Kategooria:Eestimaa ajalugu]]